Lastehoiu tööplaan

Lapse arengukava:

Sügis:

september (mihklikuu) (sügiskuu)

Kuulamine ja kõnelemine – õpime selgeks majareeglid, selgitame nende vajadust. Harjutame aitähh ja palun ütlemist. Näpumäng: „Üks ütles“ (lk15) LASTEAED: lapsed, kasvatajad, suhted; sõber; mänguasjad, tegevused; A täht tööleht (vihik) sügise ülesanded (Fall math Pack)
Liikumine – kõnd vabalt teisi tõukamata, õues rivis kõndimine, Arendav mäng: „Sisemine kaart“ (lk48), mäng: Lähme külla
Muusika – „ Tere, hommikust! SP Muusika,„Algab mängutund“ lk 9 Kumpas 1,„Hommikul“ (Kumpas 1, lk 60), „Vihmavarjumäng“ lk 114 KumpasI, „See tore laps olen mina“ lk 59 (kumpasI) „Siilipoiss Siim“ lk 37 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – toas ohtlike kohtade vaatlemine (kapinurgad,lauakõrgused, liumäed, kuidas avanevad kapiuksed jne.) Mäng: toredad lapsed (lk 36)
Kunst – piltide värvimine rasvakriitidega, siis värvida pilt üle guassvärviga (sinine).
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted kõvasti ja vaikselt (proovime olla kõik korraga vaikselt ja siis korraga
Õuesõpe – Arendav mäng: „Mitu sammu?“ (lk 106)

(Selle ringmängu liigutused tulenevad sõnadest)
Ma läksin metsa kõndima ja linnupesi otsima.
Ja linnupesi otsides ma leidsin lapse põõsa alt.
Ma võtsin lapse vaadata ja teise külje pöörata.
Tal alumine külg oli hallitand ja pealmine külg oli päevitand.
Siis võtsin lapse õlale ja viisin Koiva jõele.
Seal pesesin teda liivaga ja vana luuakontsuga.

Vahelaul: Kummarda (või kükita, plaksuta, kallista, lennuta)
kummarda, näita ennast teistele
Nii ei saa, nii ei saa, mina küll ei kummarda!

Näpumäng „Üks ütles“

Üks ütles,
kaks kakles,
kolm kolistas,
neli nahistas,
viis virises,
kuus kumises,
seitse seletas,
kaheksa kallistas,
üheksa ümbert kinni,
kümme kummuli.
Sõrmi võib silitada või näpistada, samuti võib lugemise rütmis sõrmi pihku peita vms.

Mäng: Toredad lapsed

Lapsed istuvad ringis. Õpetaja lausub: „Hommik käes, hommik käes, siin ma palju lapsi näen (osutada laste poole). Tere sulle, tere mulle, tere teile kõigile (teretada). Kes on täna meiega? (öelda, et lapsed täna meiega, poisid täna meiega, tüdrukud täna meiega).Edasi nimetatakse lapsi nimepidi (laps, kellest lauldakse, hoiab käes lillekest, annab selle järgmisele lapsele). Meil on palju toredaid lapsi.“
Laul-luuletus „Tore laps“
See tore laps olen mina, see tore laps olen mina. (osutada käega enda poole)
Minul on väikene nina, minul on väikene nina. (puudutada nina)
Käed ka, käed ka. (lehvitada kätega)
Toredad lapsed tahavad tantsida, mängitakse ringmängu „Kes aias?“

Mäng: Lähme külla

Lapsed seisavad kahel pool tuba. Õpetaja palub ühel rühmal minna vastasolijatele külla. Lapsed lähevad teisele poole külla kus teretavad, plaksutavad käsi, kallistavad, hüppavad koos. Seejärel tulevad lapsed oma kohtadele tagasi ja neile tuleb külla teine rühm lapsi.

Arendav mäng: Sisemine kaart

Juhend: aseta põrandale paberileht, nii et laps saaks seal peal seista. Nimetage see paber „kodupesaks“. Palu tal oma silmad sulgeda ning „kodupesast“ mingite kindlate objektideni jalutada. Suuna ja aita teda. Võib kasutada ka silmakatet või paberist toidukotti.

Arendav mäng: Mitu sammu?

Juhend: proovi arvata, mitu sammu sul ühest kohast teise jõudmiseks kulub. Mitu sammu peab astuma, et siit nurgani jõuda? Mängijad arvavad ja siis loevad üle, mitu sammu tegelikult astuti.
Lisaks võib veel küsida. „Mitu hiigelsuurt hüpet? või „mitu tibusammu (varvastel astutud sammu)? Ning proovi niimoodi kõndida.

1. september – teadmistepäev

(seinale paluda lapsest ja vanaemast, vanaisast pilt)
Kuulamine ja kõnelemine – vanaema, vanaisa, poiss ja tüdruk (sünd ja surm), lapsed, täiskasvanud. Näpumäng: „see isake, see emake“ (lk14) E täht Tööleht (vihik) e tähe harjutused
Liikumine – Arendav mäng: „Märklauapall“ (lk150)
Muusika – „Üks mul ütles üh-üh-üh“ (Kumpas 1 lk 68), „Sussimäng“ (Kumpas 1 lk 29), „Tip-tip vihmake“ lk 45 Präänik Väänik,
Vaatlemine ja uurimine – pisiasjade otsimine pildilt (leia pildilt orav, leht, lind) Mäng: Oravad ja kuused, klotside sorteerimine
Kunst – materjalitrükk (punased mooniõied svammitükiga, veinipudelikorgiga mustad lillesüdamed, jäätisepulgaga rohelised varred, niidirulliga raam). Pilt eelmise nädala töö paberile.
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted: suur ja väike. Tööleht: suur ja väike, Arendav mäng: „Teemade loopimine“ (lk84) Tööleht (vihik) sorteeri väike, suur ja keskmine, tööleht (vihik) olevik, minevik (Past, Present) Tööleht (vihik) noor ja vana (pane kokku noor ja täiskasvanud loom)
Õuesõpe – Arendav mäng: „Käega mõõtmine“ (lk107)

Adina, sudina, sutkat, satkat.
Adina, sudina, sutkat, satkat.
Siit, säält, säärluu,
siit, säält, säärluu
Tibitii, tamm-tamm
tibitii, tamm-tamm
Torubuss, torubuss

Näpumäng: „ See isake, see emake“

See isake.
See emake.
See pojake.
See tütreke.
See kikakaka kivipuuke.

Mäng: Oravad ja kuused.

Vahendid: suur ja väike kuusk, orav, käbid, seened.
Lastele esitatakse mõistatus oravast – „Kohev saba on mul taga, puult puule hüppan aga, mulle meeldib väga käbi, käbita ei saa ma läbi“ Koos mõistatatakse, kellest juttu tuleb. Õpetaja asetab tahvlile vahendid, jutustab lastele: „Metsas kasvab suur kuusk ja väike kuusk. Suure kuuse all kasvab suur seen, väikse kuuse all väike seen. Kuuse otsas kasvavad käbid. Lapsed asetavad kuuse alla ja kuuse otsa õige suurusega seened ja käbid. Suure kuuse otsas elab suur orav, väikese kuuse otsas väike orav. Oravad on suured sõbrad, mänguhoos hüppavad okstel üles ja alla. Kui oravatel on kõht tühi, söövad nad kuuse all seeni ja kuuse otsast käbisid.

Mäng: Klotside sorteerimine

Vahendid: suured ja väikesed värvilised klotsid, klotside jaoks värvilised kastid.
Laps eristab suurusi, rühmitab suuruse alusel (suur, väike)
I variant
Suures kastis on palju klotse. Koos võrreldakse suurt ja väikest klotsi, õpetaja asetab ühte kasti suure klotsi, teise kasti väikese klotsi. Lapsed saavad ülesande sorteerida klotsid kastidesse (sorteerida võib ka muid esemeid, näiteks palle, topse, nööpe vm).
II variant
Suur ja väike koer paluvad lastel ehitada neile majad. Lapsed sorteerivad kõigepealt suured ja väikesed klotsid erinevatesse hulkadesse (kastidesse). Poisid ehitavad suurele koerale maja, tüdrukud ehitavad väikesele koerale maja. Suure koera maja ehitatakse suurtest, väikese koera maja väikestest klotsidest. Võrreldes valmis ehitisi leitakse, et suurel koeral on suur maja, väiksel koeral väike maja.
III variant
Põrandal on palju suuri ja väikeseid klotse ning kaks veoautot. Lapsed sorteerivad ühe auto kasti suured, teise auto kasti väikesed klotsid. Klotse kasutatakse ehitusmängus maja, torni vms ehitamiseks.

Arendav mäng: „Märklauapall“

Juhend: pane põrandale paberitükk või veidi kleeplinti, et ära märkida koht, kus mängija viskab. Aseta viskekohast erinevatele kaugustele erinevaid asju. Kasuta mõnda suurt ja mõnda pisemat sihtmärki. Soovitused märklaudade jaoks: prügikorv, nõudepesukauss, ämber, kastid, kohvipurk, kingad, tagurpidi asetatud toolid, köierull, hularõngas, õues autoratas, jalgrattakumm, aiaveevooliku rull, tänavasildid, maa sees olev auk, suured kivid ja telefonipostid. Visatavad asjad: kokkukortsutatud paberist pall, vahtkummist pall, teradega täidetud pallid, pähklid, tammetõrud, lauatennisepallid.

Arendav mäng: „Teemade loopimine“

Juhend: mängijad istuvad ringis. Valige välja konkreetne teema (loomad, linnud, sõprade nimed, toidud jne) Veeretatakse üksteisele palli ning üteldakse sõna.

Arendav mäng: „Käega mõõtmine“

Juhend: näidake lapsele, kuidas saab asju käega mõõta. Mitu käepikkust on üks laud, raamat, pliiats?

8.september – ussimaarjapäev
8. september – rahvusvaheline kirjaoskuse päev
Septembri II pühapäev – vanavanemate päev (võiks kutsuda külla)

Kuulamine ja kõnelemine – ilma muutus, looduse värvid, uute sõnade omandamine läbi kehaliigutuste (tuul, vihm, lehesadu jne.) Näpumäng: „Aiatööl“ (lk71) I täht
Liikumine – Arendav mäng: „Mullikilel hüppamine“ (lk122)
Muusika – „Pane oma sõrmed nina peale“ (Kumpas 1 lk 68) „Väiksed silmad“ (lk14 Kumpas I), „Lendab lehti“ lk 111 (KumpasI), „Liugleb,langeb“ lk 41 Kumpas 2 (laulda puu juures ja tõsta samal ajal lehti puu pealt murule), „Tuulepoiss ja vihmapoiss“ lk 46 Präänik Väänik, „Kuldne leheke“ lk 12 SP Muusika
Vaatlemine ja uurimine – ilma vaatlus piltidelt ja õues (päike, tuul, vihm, pilved) Tööleht: põhiliste ilmasümbolite tundmine. Ilmaga sobiv riietus. Kleebi õigesse kasti õige ilmatähis.Arutada, mida mingi ilmaga kõige parem on teha. Lehtede korjamine. Tööleht (vihik) sügise pildid (Autumn matching cards)
Kunst –vahtraleht värvida koos lapsega roheliseks, teine kollaseks ja teha nendega paberile jäljend, paberi nurkadesse kleepida lehed ja pihlakamarjad (leid- ja looduslikud materjalid- kompimisvastandite tundmaõppimine; vaatlusoskuse arendamine, tutvumine looduse ja keskkonnaga)
Võrdlemine ja arvutamine –vaatleme puid-põõsaid,loodust, (läheme lastega lehti korjama), võrdleme suvega-talvega Mäng: Värvilised lehed puul (rühmitamine värvi järgi), Arendav mäng: „Kõrte loendamine“ (lk89)
Tööleht (vihik) kust erinevad asjad tulevad, Tööleht (vihik), sügis piltidel, leia paariline (Autumn Matching cards II)

Kriginal, kraginal kuudi,
virinal, vurinal vuudi.
Aiut-taiut, eia-tuia,
väike laps tuli meie majja.

KEERLEB, TIIRLEB (kätega keeruta enda ees) MÖÖDA LINNA (korrata)
VAATAB ÜHEST AKNAST SISSE (üks käsi silmade juurde), VAATAB TEISEST AKNAST SISSE (vaheta kätt),
HELISTAB UKSEKELLA (käed kõrgele üles ja raputa), AVAB UKSE (käed laiali kõrvale), ASTUB SISSE (patsutused põlvedele)

Mis on tipitäpiline? (käte laiutamine)
vihm on tipitäpiline! (sõrmedega õhus trummeldamine)
Mis on ilus triibuline? (käte laiutamine)
vihmavari triibuline! (plaksutamine)

Kõrgel, kõrgel taeva all
vihmapoiste kodu. (varvastel, käed üleval sõrmede liigutamine)
Suure vihmapilve sees
neid on terve rodu. (käed üleval keerutamine)
Ruttu, ruttu pilve seest
alla sajavad. (sõrmi liigutades käed ülevalt alla)
Maa peal kätest kinni nad
lombiks muutuvad. (kükki, üksteisel käest kinni)

Näpumäng „Aiatööl“

Sügisel on aias tööd,
igaüks seal kaasa lööb.
Pöialpoiss ploome raputab,
Kotinõel kokku saputab,
Pikk-Peeter koju kannab,
Nimeta-Mats söögiks annab,
Väike-Ats, see kõige pisem,
peseb ploome päris ise:
Pöialpoisile, Kotinõelale,
Pikk-Peetrile, Nimeta-Matsile
ja Väike-Atsile aitäh!
Harali aetud sõrmedega käsi on kui ploomipuu. Vastavalt tekstile liigutatakse sõrmi.

Mäng: Värvilised lehed puul, (laul: Kumpas 1 lk 111)

Vahendid: seinale kinnitatud vahtrapuu koos värviliste lehtedega.
Laps tunneb põhivärve. Peale puulehtede vaatlemist ja värvuste nimetamist saavad lapsed värvilise lehekese ja keerlevad laulu „Lendab lehti“ saatel lehekesega vabalt ringi. Õpetaja kes on tuul, ütleb „Tuul käib ringi meie õuel, korjab sügislehti põue. Kollast lehte soovib tuul, see mis kasvab vahtrapuul“. Lapsed, kellel on kollane leheke, toovad selle korvi sisse. Tuul palub lastel tuua korvi ka punaseid ja rohelisi lehti. Tuul puhub lehed uuesti laiali, mäng kordub.

Lendab lehti, lendab lehti, näe sügis on käes. (keerelda lehekesega, visata leht õhku)
Puhub tuul, puhub tuul, näe sügis on käes. (käed üleval, painutused küljele)
Sajab vihma, sajab vihma, näe sügis on käes. (käed liiguvad ülevalt alla)

Lehtede korjamine.
Vaja: valgeid paberilehti A4, rasvakriite, eelistavalt lehtede värvides.
Kui te lapsega pargis või aias jalutate, tehke talle ettepanek lehti korjata. Juhtige ta tähelepanu sellele, et lehtedel on erinev kuju. Püüdke korjata 4-5 erinevat lehte, igaühest mitu eksemplari. Pange lehed sobivasse karpi. Asetage igast sordist üks leht lauale ja paluge lapsel ülejäänud ära sorteerida. Võtke leht valget paberit ja pange üks leht selle alla. Siis võtke rasvakriit ja hõõruge seda vastu paberit, et tuua puulehe detailid nähtavale. Hoidke kriiti külili, nii saate parema tulemuse. Las laps valib teise lehe, nii et ta saaks ise proovida. Te peate teda võibolla aitama hoida paberit paigal, kuni ta hõõrub.
Laps võiks uurida lehti luubi all, et näha sooni ja muid detaile.

Arendav mäng: „Mullikilel hüppamine“

Juhend: aseta mullikile tooli ette põrandale. Lase lapsel toolilt kilele hüpata ning mullide lõhkemisel tekkivaid palksatusi kuulata.

Arendav mäng: „Kõrte loendamine“

Juhend: lõika kõrred väikesteks tükkideks (umbes 2,5cm pikkusteks). Võta pudelilt kork pealt ära ja näita, kuidas kõrretükke august sisse panna. Lase tal üle lugeda iga tükk, mille ta pudelisse paneb.

Kuulamine ja kõnelemine – kask, kastan, tamm, vaher, pihlakas. Okaspuud, lehtpuud. Mis on tamme ja kastani vili? Kes söövad käbide seemneid? Näpumäng: „Missugused me oleme? (lk 22) taimede areng seemnete idanemisest viljade valmimiseni; ernevad kasvukohad; valguse- ja varjutaimed; põhja- ja lõunamaa taimed; puu- ja juurviljad jm; Tööleht:tõmba kriipsud nuiadele ülevalt alla. Näpumäng: „Siilimäng“ O täht
Liikumine – Arendav mäng: „Kes see on?“ (lk187)
mäng: AED: Lapsed võtavad kätest kinni ja moodustavad “aia”. Rivi algusest tuleb esimene paar lapsi ja hakkavad läbi “aiaaukude” pugema ja lõppu jõudes ühinevad riviga. Mäng jätkub, kuni kõik on läbi “aiaaukude” pugenud.
Muusika – „Peidulaul „(lk 25 Kumpas I), „Mina lehvitan“„Jänes pikkkõrv“ (Mängukool) näpumäng „Tamm siin, tamm seal“lk 79 KumpasI,„Tammepuu Taat“ lk 76 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine -sügispildid (leia samasugune), Tekstuuriliste vastandite tutvustamine Mäng: Leia õige puu, punane vene töövihik lk 10, tööleht (vihik) puude lehed ning nende viljad, tööleht (vihik) lehtedega mäng http://picklebums.com/2012/05/17/printable-autumn-leaf-puppets-and-a-song/
Kunst – õun – ümmargusest läbipaistvast topsikaanest-keskele liimida kaks õunaseemet, äärtesse ohtra liimiga rohelist(punast) siidipaberit, keskele valget siidipaberit, ääre külge auk, kust läbi lükata vars ja selle külge kleepida pehmest paberilst väljalõigatud lehed. Riputada õunad aknale.
Võrdlemine ja arvutamine – erinevad lehekujud ja viljad Arendav mäng: „Hommikuhelvestest kaelaehe“ (lk92) Tööleht (vihik) erinevad puulehtede kujud, Töölehed (vihik) taimed ja nende seemned
Õuesõpe –KORJA KÄBISID
Käbid visatakse väljakule.Õpetaja signaali peale hakkavad lapsed käbisid otsima. Võitja on kõige enam käbisisd kogunud mängija või võistkond.

Kuuse kuub on sikiline,
männil sikisakiline.
Kase särk on valgest tohust,
nurmel rohelisest rohust.

Pot-pot-pot-pot siilipoisid (sõrmedega enda suule patsutamine)
lehtede sees hullavad (kätega suured ringid)
Pot-pot-pot-pot siilipoisid (nimetisõrmega enda suule patsutamine)
lehtede sees magavad (käed kokku põse alla, pea viltu)

Näpumäng: „Siilimäng“

Kuula, kuidas lõõtsutab (käed kõrvade juures, kuulatame)
Tuul, tuul, tuul (puhuda tuule moodi)
Oksakesi õõtsutab
Puul, puul, puul (sõrmed harali, õõtsutades käsi)
Vihmapiisku rabistab
seal ja siin (koputada sõrmedega laual lähemale ja kaugemale)
soojas pesas nahistab (teeme kätega pesemisliigutusi)
väike siil (ristame sõrmed püsti, mis on nagu siilil okkad)

Näpumäng: „Missugused me oleme?

Olen paks ja pisike,
Pöidla-Mann on minu nimi.
Mina olen pisut pikem,
Näpu-Miku nimeks mul.
Mina olen kõige pikem,
Pikk-Peeter nimeks mul.’
Mina olen veidi pisem,
Meie-Mats mu nimi on.
Mina olen kõige pisem,
Väike-Ats mu nimi on

Tekstuuriliste vastandite tutvustamine
Enne tegevuse alustamist peab laps pesema käed, et sõrmed tundlikumad oleksid.
Vaja: leht karedat liivapaberit, leht siledat liivapaberit, karpi või korvi.
Lõigake kumbki liivapaberileht umbes kuueks tükiks ja pange tükid karpi või korvi.
Paluge lapsel istuda nii, et ta hästi näeks ja tõstke korv enda ette. Võtke liivapaberitükid korvist välja ja pange need kõrvuti korvi ette. Öelge lapsele: „Ma hakkan nüüd liivapaberit katsuma ja püüan kindlaks teha, kas see on kare või sile.“ Alustage vasakult. Katsuge paberitükke sõrmedega, kasutades ainult teist ja kolmandat sõrme. Kui leiate kareda tüki, öelge sõna „kare“ ja pange see tükk endast vasakule. Edasi katsuge järgmisi tükke, proovides leida siledat liivapaberitükki. Kui olete leidnud, öelge „sile“ ja pange see tükk endast paremale. Ulatage need kaks tükki lapse kätte ja paluge tal neid samal viisil sõrmeotstega katsuda. Kui ta on neid pindu kompinud, siis las ta katsub neid veel kord ja ütleb sõnad „kare“ ja „sile“. Laske tal neid korrata. Võtke nüüd liivapaberitükid ja pange need enda ette. Ülejäänud tükid sorteerige kahte hunnikusse – karedad ja siledad. Tükke katsudes korrake kas „sile“ või „kare“ Pange kõik liivapaberitükid juhuslikus järjestuses tagasi korvi ja paluge lapsel need sorteerida.
Katsuge nüüd erinevat puupinda ja küsige: „Huvitav, kas selle puu koor on kare või sile? Või „Huvitav kas see puuleht on kare või sile?“ ja „Huvitav, kumb on karedam või siledam, kas puukoor või puuleht?“

Mäng: Leia õige puu

Vahendid: suur papist kuuse- ja õunapuu kujutis, õunad ja käbid.
Laps rühmistab ühe tunnuse (liik) alusel, eristab hulki (üks ja palju). Oravapoiss tuleb lastega mängima, talle meeldib puu otsas hüpelda. Vaadeldakse kuuske, õunapuud. Õpetaja asetab õunapuule ühe õuna ja kuusele ühe käbi. Lapsed asetavad kujundid (õunad ja käbid) õigele puule. Praktilise tegevuse käigus loendatakse ja leitakse, millal on asju üks, kaks, palju. Orav kiidab lapsi ja on rõõmus, et puude otsas on palju õunu ja käbisid.

Arendav mäng: „Kes see on?“

Juhend: kata esimese mängija silmad kinni. Kui tal silmakate peal on, hakkab rühm laulma: „Kes see on, kes see on? Kas sa saad mulle öelda, kes see on?“ Samal ajal kui lapsed laulavad, valin ühe lapse välja ja palun tal silmakattega mängija ette seista. Siis sirutab kaetud silmadega laps oma käed välja ja katsub enda ees seisvat last. Ta katsub teise mängija juukseid, näojooni ja riideid ning arvab siis, kellega on tegemist.

Arendav mäng: „Hommikuhelvestest kaelaehe“

Juhend: anna lapsele lõnga-, nöörijupp, mis oleks piisavalt pikk, et ta saaks selle vabalt üle oma pea kaela panna, ning lase tal selle otsa hommikusöögihelbeid ajada, millel keskel on auk. Lõnga või nööri otsa võid veidi teipi kleepida, see muudab otsa tugevamaks ning läbi helveste on lihtsam torgata. Palu lapsel üle lugeda, kui palju helbeid nööro otsas on.

Lehtedega mäng

Laula sügise lehtede laulu ja näita lehti.

20.september – rahvusvaheline rahupäev
22. september – sügisene pööripäev
21.september – sügisene madisepäev
29. september – mihklipäev

oktoober (viinakuu) (porikuu)

1. Mina
Kuulamine ja kõnelemine – välimus (mis värvi juuksed, mis värvi silmad), nimi (ees-ja perekonnanimi), sugu, vanus, sünnipäev, lapsepõlv (laps kasvab, lapse õigused). Tervis (kasulik, kahjulik)- liikumine, toit, puhtus, hammaste hooldamine (laps nimetab asju, mida on vaja, et ennast pesta ja kus kodus need asjad asetsevad (mis ruumis) Näpumäng: Sõrmelugu“ (lk22) Tööleht: Nägu – näoosade tundmine ja õigesse kohta paigutamine. U täht
Liikumine – palli veeretamine läbi värava
Suurtest klotsidest ehitatakse väravad. Lapsed kükitavad 1-1,5m kaugusele väravast ja püüavad palli väravast läbi veeretada.Tublimad lapsed võivad teha seda paarides.
Muusika – „Rõõm siin kõigil olla“ lk 10 Kumpas 1, alustame isadepäevaks laulude õppimist, „Mina plaksutan“(Kumpas lk 28), „Tee nii (lk 32 KumpasI) „Seen ja konn“ lk 44 Präänik Väänik, „Väike beebi Bambobii“, „Pea ja õlad põlvedki“
Vaatlemine ja uurimine – viisakas tervitamis-tutvustamise harjutamine (Tere! Mina olen Puhh. Ma olen 3-aastane. Mis sinu nimi on? Kui vana sina oled?) Välimuse kirjeldamine peegli abil (silmade värvus, juuksed kas pikad või lühikesed, tumedad või heledad, lokkis või sirged.Oma riietuse kirjeldamine. Oma lemmiktegevuse nimetamine., punane vene töövihik lk 13
Kunst – näpuvärvidega silmade, nina ja suu joonistamine
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted pikem-lühem (pikem vend, lühem õde) Mäng: kujundite ladumine alusele, Arendav mäng: „Nime kokkusobitamine“ (lk 61), vihik „Kes on kõige pisem, kes kõige suurem, kes kõige peenem, kes kõige pikem?“
Õuesõpe: Arendav mäng: „Fenoplasti löömine haamriga“ (lk123)

Kui mul on tuju paha, (käed rinnal vaheliti ja huuled mossi)
siis keegi mind ei taha! ( pea raputamine)
Paha tuju puh, puh,
mine ära puh, puh! (käega löömine)
Laps siis rõõmsalt naeratab (naerune nägu)
ja päike teda kallistab! (käed ümber enda ja kallistamine)

Näpumäng: „Sõrmelugu“
Mängus on kaks poolt, küsija ja vastaja.
On sul teada, mitu sõrme on mu väiksel käel?
Küsija tõstab oma valitud arvu sõrmi üles.
Kui nüüd hästi hoolsalt vaatad, mitu sõrme näed?
Vastaja loendab sõrmed ja tõstab üles sama arvu sõrmi.
Lisan teise käe ja vaat, sõrmi palju kokku saad?
Vastaja loendab, ütleb arvu ja näitab sama arvu sõrmi.
Sõrmi kokku on nüüd ….!
Nooremate lastega teha lihtsamat varianti, kus küsijaks on õpetaja ja kokku lasta lugeda ainult kahe käe sõrmi. Vanemate lastega saab kokku lugeda mõlema lapse sõrmed.

Mäng: Kujundite ladumine alusele.
Vahendid: eri värvi, kuju ja suurusega geomeetrilised kujundid (valmistatud papist, vineerist), alused ladumiseks.
Esialgu laotakse alusele, millele on ette joonistatud kujundite (ring, ruut, kolmnurk) kontuurid, hiljem laotakse lihtsalt lauale või kontuurideta alusele. Laduda võib näiteks: Lumememm – kolmes suuruses ringid, kuusk – kolmnurgad, maja – ruut ja kolmnurk, rong – ristkülikud, ringid, tibu – suur, väike ring, väike kolmnurk nokaks, torn – erineva suurusega nelinurgad, buss – nelinurk, ringid, päike – ring, väikesed ristkülikud.

Arendav mäng: „Nime kokkusobitamine“
Juhend: kirjuta paberilehele suurte trükitähtedega lapse nimi. Kirjuta nimi ka lehe alumisele osale ning lõika see välja nii, et eraldad iga tähe omaette ruudukeseks. Võta kätte esimene täht ja aita tal paberi pealt sellega sobivat tähte otsida. Kui tahad, võid tal lasta ka paberitükid õigete tähtede kohale kleepida.
Erinevad võimalused: lisa õigete tähtede hulka veel teisi tähti, nii peab laps oma nimetähti teistest eristama õppima.

Arendav mäng: „Fenoplasti löömine haamriga“
Vajalikud vahendid: fenoplastiplokk, naelad või golfipallialused, väike haamer või kivi.
Juhend: võta fenoplastiplokk ja suru selle sisse naelte ja golfipallialuste otsad, nii et suur osa naelast fenoplastist välja ulatuks. Aseta naelad üksteisest 5 kuni 7,5 cm kaugusele. Anna lapsele mänguhaamer või kivi. Näita lapsele, kuidas naela ploki sisse lüüa. Näita talle, kuidas sissetaotud naelad uuesti välja tõmmata saab ja aseta need ploki kasutama osale ning haamerda veel.

2. Mina ja minu kodu
Kuulamine ja kõnelemine – erinevad toad ja nende funktsioonid (riietusruum-vastuvõturuum, magamistuba jne), koduõu, kodused tegevused, koduloomad Näpumängud: „Sõrmed magavad“ (II lk 15) „Hommikul kui ärkab laps“ (lk23) B täht
Liikumine – kõnd peatustega vastavalt signaalile
Muusika – „Klopandi“ (lk 39 Kumpas I), laul „Ehitame maja“ (lk 40 KumpasII) „Vihmalaul“ lk 45
Vaatlemine ja uurimine – mis on need asjad pildil, milleks neid kasutatakse ja kus need kodus asuvad (mis ruumis) Pildi vaatlus – majade kirjeldamine (suur, väike, kõrge, madal, uus, vana) Kes elavad nendes majades, mitu peret (üks, kaks või palju) Kus võib kodu olla (linnas, maal)? Mille poolest erineb maakodu linnakodust? Kus sina elad? Lõikame kääridega (lõigata ette paberist ribad, lapse lõigatud tükid lapsega koos korjata kokku karpi), punane vene töövihik lk 4 ja lk 9
Kunst – värvide helestamine ja tumestamine vee ning valge ja musta lisamise abil wcpaberirulliga paberile värvitrükk, wcpaberirulli võib ka suruda erinevateks kujudeks (süda, kolmnurk, nelinurk jne.), siis võib teha ka trükki PVA liimiga, kuhu peale pärast puistata liiva, sätendavat pudi)
Võrdlemine ja arvutamine- mõisted peal ja all. Tööleht: arusaamine, mis asub peal, mis all.Kleebi laua peale kook, klaasid ja taldrikud. Laua alla kleebi vaip ja kass. Laseme lapsel ise võileiva kokku panna. Mäng: ehitame maja (kujundeid vaadeldakse, nimetatakse, võrreldakse, laotakse nendest maja) (lk. 24), Tööleht (vihik) elektrilised kodumasinad
Õuesõpe: Arendav mäng: „Riisis kadunud“ (lk 126)

Mu koduke on tilluke
Mu koduke on tilluke,
kuid ta on armas minule,

Seal elavad mu vanemad,
kes ainult head mul soovivad.

Seal on mu väike koerake
ja tibatillu kiisuke.

Mu koerake teeb auh-auh-auh
ja kiisuke teeb näu-näu-näu.

Näpumäng: „Sõrmed magavad“
See sõrm tahab magada, (sõrmed sulguvad ühekaupa peopessa, teise käega võib aidata)
see sõrm heitis magama,
see sõrm juba tudub,
see sõrm juba tukub
ja see sõrmeke juba magab.
Tasa-tasa, ära müra! (kiiguta käsi, alumine käsi nagu voodike)
siis kui päike tõuseb taas,
tõusevad nad kõik, HOPLAA! (kõik sõrmed koos lähevad sirgu – ärkavad)

Näpumäng: „Hommikul kui ärkab laps“
Hommikul kui ärkab laps
ja hüppab voodist välja-kraps,
tõuseb üles sõrmepere,
kes hüüab talle rõõmsalt: „Tere!“
Pöidlamann see kummardab,
Kotinõel see ringutab,
Pikk-Peeter ringe teeb,
keerutab end veel ja veel.
Nimeta Mats on päris kange-
ei tal meeldi teha ringe.
Väike Ats on täies hoos-
kutsub: „Lähme lasteaeda koos!“
Sõrmed tulevad ühekaupa rusikast välja: kes kummardab, kes ringutab või teeb ringe – nii nagu salmis kirjas. Väike sõrm teeb kutsuva liigutuse.

Mäng: Ehitame maja
Vahendid: geomeetrilised kujundid: suur kolmnurk, suur nelinurk, väiksemad nelinurgad.
I variant
Laual on piirjoontega maja kujutav alustahvel. Õpetaja võtab suure nelinurga, nimetab seda maja seinaks ja annab lapsele. Laps asetab selle õigele kohale alustahvlil. Koos arutatakse, mis maja seina sees veel peavad olema (aknad ja uks). Lapsed asetavad väiksemad nelinurgad maja seinale, arvestades ette joonistatud piirjooni. Mis on majal veel puudu? Järgi on jäänud üks kolmnurk, kuhu see sobib? Kolmnurgast saab majale katus. Edaspidi laotakse maja ka piirjoonteta alusele.

II variant
Põhivärvides nelinurgad ja kolmnurgad on laual segamini. Seekord ehitatakse majad värvuse järgi ja õpetaja näitab ette, ehitades endale ühte värvi kujunditest maja. Seejärel ehitavad lapsed endale ühte värvi maja. Kui kõik värvid on majadeks ehitatud, mängitakse laulumängu „Ehitame maja“ (liigutustega matkida maja ehitamist: kivide ladumine, saagimine, kopsimine)

Arendav mäng: „Riisis kadunud“
Juhend: kalla riis kotist ämbrisse. Mida rohkem riisi kasutada, seda lõbusam on mäng. Kogu erinevaid paare majapidamises leiduvaid väikseid asju, näiteks lusikaid, kirjaklambreid, pokkerizetoone, münte, pliiatseid jne. Mata üks ese igast paarist riisi sisse. Anna mängijale üks ese ning palu tal riisist selle paariline üles otsida.

14. oktoober – kolletamispäev
16.oktoober – maailma toidupäev
17. oktoober – rahvusvaheline vaesuse likvideerimise päev

3. Aastaajad
Kuulamine ja kõnelemine – nende vaheldumine; muutused taime- ja loomariigis; inimeste riietus, tööd aias ja põllul, laste mängud ja lõbustused eri aastaaegadel; Kuude nimed. Ilmastikumuutused (tuul, sademed, temperatuur). Näpumäng: „Hernes, hernes, uba“ (lk 25) Tööleht: Erinevused. C täht
Liikumine – tirel (keha ristitelje ületamine, lihastoonus)
Muusika – „Kõrra-kõrra“ (lk 32 KumpasI-kõrinad),“Riietumise laul“ Kumpas I (lk 30), „Väike leheke“ lk 47 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – Mäng: aastaaegade mäng, punane vene töövihik lk 11, sinine vene töövihik lk 6-9,14,15, tööleht (vihik) aastaaegade pildid, puu erinevatel aastaaegadel
Kunst – joonistamine – piirjooned ja siluett viltpliiatsiga joonistamine, siis tilgutada värvile vett (värv läheb laiali) pärast kuivamist võib korrata. Raam teha pliiatsiteritamissest järelejäänud purust.
Võrdlemine ja arvutamine – Mõisted: suur, keskmine, väike. Tööleht (vihik) sorteeri vastavalt kas suur või väike, Arendav mäng: „Karnevalimäng“ (lk 31). Tööleht (vihik) leia puu õige aastaaeg (the four seasons charts ja The Four Seasons) ja leia õige riietus vastavalt aastaajale (seasons and clothing matching)
Õuesõpe: MINE TEED MÖÖDA
Maha asetatakse 25-35 cm vahemaaga kaks nööri (või joonistatakse).
Lapsed püüavad kolonnis (teed mööda) liikudes astuda nööri puudutamata. Tee lõpus võib olla esemeid , mida lapsed toovad (lehed, käbid, klotsid, lipud,jne.).

Salm:
Kord elas üks memm, neli tütrekest tal,
need – Kevad ja Suvi ja Sügis ja Talv
Kui Kevade tuli, siis haljendas aas
ja lindude sidinast helises laas.
Kui kepsutas Suvi, kõik õitsele lõi,
ja magusaid marju ta kaasa veel tõi.
Kuid Sügis veel heldemalt põldudel käis
ja küpsenud vilju ka aiad said täis.
Talv raputas kõikjale kohevat lund
jäi puhkama maa, nägi ilusat und.

Salm:
Õues puhub sügistuul, rapsib lehti vahtrapuul.
Vihmapiisku sabistab, vastu akent krabistab. (sügis)
Kätte jõudnud kevadkuu, linnukestel laulud suul.
Puhub soe ja mahe tuul, pungad puhkemas on puul. (kevad)
Suvetuul on soe ja hea, paitab lillekestel pead.
Taevas paistab kollane päike, rõõmsalt lendab liblikas väike. (suvi)

Näpumäng: „Hernes, hernes, uba“
Sügisel on kindaid vaja juba,
hernes, hernes, hernes, hernes, uba.
Iga sõrme jaoks on oma tuba,
hernes, hernes, hernes, hernes, uba.
Näpistada kergelt sõrmeotsi või varbaid.

Aastaaegade mäng.
Vahendid: erinevaid aastaaegu kujutavad pildid ja koos piltkujunditega (nt: suvi – päike, lill, liblikas, mesilane; sügis – värviline leht, õun, porgand, seen, vihmapilv; talv – lumehelves, lumepall, lumememm, ehetes kuusepuu; kevad – sinilill, muru, linnuke pesas).
Järgemööda vaadeldakse aastaaegade pilte, leitakse konkreetsele aastaajale omaseid tunnuseid ja lapsed otsivad erinevate piltkujundite hulgast sobivad, asetades need suurel pildil olevale samasugusele kujundile. Kui kõik on õigesti, tänab aastaaeg lapsi lühikese värsireaga talvest, suvest, kevadest ja sügisest.

Arendav mäng: „Karnevalimäng“
Juhend: aseta kolm erineva suurusega topsi tagurpidi lauale. Nüüd pane ühe topsi alla üks väike asi. Kasulik oleks valida näiteks mõni kuivatatud puuvilja tükk, sest siis saab laps õige vastuse korral selle auhinnana ära süüa. Seleta mängijale, et auhind pannakse kas suure, keskmise või väikese topsi alla. Siis muuda topside asukohta ja vaata, kas ta suudab topsi uuesti üles leida ja sellele osutada.
Erinevad võimalused: proovi peita auhindu erineva kuju ja värviga nõude alla. Erivärviliste anumate saamiseks võid ühesuurused klaasid värvilise paberiga katta.

4. Linnud
(kaasa binokkel)
Kuulamine ja kõnelemine – Rändlinnud, paigalinnud, linnu välimus, linnu toit, kus elab lind? Näpumäng: „Viis väikest varblast“ (lk30) Tööleht: leia linnule tee, et ta marju leiaks. N täht tööleht (vihik) linnupesa ülesanded
Liikumine – ühiselt liikumise alustamine ja lõpetamine
Muusika –näpumäng- laul Kolm väikest lindu“ (lk29) ja „Tii-tii tihane“ (lk42) ,laulud “Kii Kiike“ lk 47 Kumpas I, näpumäng „Pardipoju“ lk 70 Kumpas2,„Pääsukese laul“ lk 77 KumpasI, „Viis väikest varblast“ (Mängukool) või (lk 12 SP Muusika), „Tihane ja leevike“ lk 13 SP Muusika
Vaatlemine ja uurimine -pildil erinevuste märkamine (vaatlemine ja võrdlemine)-mis on 2 linnul erinevat.
Kunst –tuzzi ja linnusulega joonistamine ning kleepimine
Võrdlemine ja arvutamine – mis eristab lindu loomast. Mäng: Kes lendab, kes kõnnib? (eristab loomi ja linde, rühmitab vastavalt liikumisele), Arendav mäng: „Arva ära kes?“ (lk93). Kompimisvastandite tundmaõppimine (kõva, pehme). Töölehed (vihik) leia samasugune lind, erinevad lindudega ülesanded
Õuesõpe: REBANE KANALAS
Õues seina ääres on pikk pink (kana õrs). Kanad (lapsed) seisavad
pingil. Õpetaja märguandel tulevad kanad õue teri nokkima.Üks laps on rebane, kes tahab kanad kinni püüda, kuid kanad jooksevad kanalasse õrrele ,kust rebane neid kätte ei saa.

Lendab väike linnuke, tsii-tsii-tsii, (kätega külgedel lehvitamine)
süüa otsib endale, tsii-tsii-tsii. (nimetisõrm ja pöial kokku-lahti)
Laskub ruttu oksale, tsii-tsii-tsii, (kükitamine)
marju leiab endale, tsii-tsii-tsii.

Oksal väike linnuke, (peopesade kokku panemine)
laps tõi teri temale. (sõrmeotstega terade puistamise matkimine)
Linnukesel hea meel, (nägu naerule tõmbamine)
toksib teri veel ja veel! (sõrmega vastu põrandat koputamine)

Näpumäng: Viis väikest varblast“
Viis väikest varblast sügiskuul
sädistavad rõõmsalt vahtrapuul.
Üks ütleb: „Sirts! Ma lähen vist! Nägemist!“
Neli väikest varblast …
Käsi nagu puu. Iga salmi ajal peidab üks sõrm ennast pihku.

Kompimisvastandite tundmaõppimine
Vaja: 6-8 eset, mis on kõvad või pehmed, nagu näiteks marmor, puit, plastiliin. Karpi või korvi, kuhu need sisse panna.
Pange korv enda ette lauale ja laps istuma sinna, kust ta kõike hästi näeb. Võtke korvist välja kõva ese ja pange see endast vasakule. Võtke välja pehme ese ning pange see endast paremale. Suruge sõrmeotsad vastu kõva eset ja öelge sõna „kõva“. Korrake seda tegevust pehme esemega ja öelge sõna „pehme“. Ulatage need kaks eset lapse kätte ja paluge tal pindu katsuda, nii nagu teie seda tegite. Kui ta on neid pindu katsunud, laske tal seda uuesti teha aga siis öelge „kõva“ ja „pehme“. Laske lapsel sorteerida ülejäänud esemed kõvadeks ja pehmeteks.
Laske lapsel leida toast mõni kõva või mõni pehme ese.

Mäng: Kes lendab, kes kõnnib?
Vahendid: piltkujundid lastele tuttavatest loomadest ja lindudest.
Laps eristab loomi ja linde, rühmitab vastavalt liikumisele (lind lendab, loom kõnnib). Nimetatakse, kes on pildil. Kas see on loom või lind? Kuidas ta liigub? Lastele selgitatakse, et linnud lendavad, loomad jooksevad ja kõnnivad. Teadmised korratakse üle liikumismängus, kus lapsed peavad vastavalt õpetaja näidatud pildile matkima kas lendu või kõndi (karu – laps kõnnib, vares – laps jookseb, lehvitab kätega).

Arendav mäng: „Arva ära kes?“
Juhend: tee paberile horisontaalsed sisselõiked, jättes vasaku külje lahti lõikamata, nii jäävad ribad ikkagi paberi külge kinni. Seda saab kasutada pildikattena. Aseta kate ajakirja pildi peale ning vaata, kas teine mängija arvab ära, mis pildil on, tõstes ühe kaupa paberiribasid üles.

26. oktoober – midruskipäev,
27.oktoober kaisukaru sünnipäev – paluda lastel kaasa võtta, laulda ja hüpitada, panna kõik karud keskele ja ümber nende teha ringlaulu.
28. oktoober – simunapäev
31.oktoober – halloween (sellel päeval võiks teha õhtuooteks karamellõunad pulga otsas.8-9 hapukat õuna, 1,5sl võid, 3,5dl pruuni suhkrut, 6sl vett, kaunistamiseks pähkli-või kommipuru, (Marianne Crush vms), värvilisi strösleid
Torka iga õuna sisse varre poolt puitvarras ja jäta ootele. Pane taldriku(te)le valmis kaunistusained. Sulata või paksu põhjaga potis või sügaval pannil. Lisa suhkur ja vesi. Sega kuumutades ühtlaseks. Keeda, kuni temperatuur on tõusnud 113 kraadini. Seda saab mõõta suhkrutermomeetriga, aga silma järgi vaadates peaks siirup olema selline veidi paksenenud ja karamellivärvi, aga mitte veel iiriseks läinud. Tõsta pott kohe tulelt. Keeruta iga õun karamellis kleepjaks ja seejärel keeruta õuna kaunistuseks mõeldud purus. Tõsta paariks tunniks külmkappi tahenema.

5.Teised maad ja rahvad
Kuulamine ja kõnelemine –Näpumängud „Kop-kop-kop“ (lk 24), „Pirukalaul“ (II lk 60), lähemad naabrid, nende tavalisemad nimed, tavad; lapsed mujal maailmas; D täht Tööleht (vihik) d tähe harjutused
Liikumine – üleshüpped
Muusika – „Musilaul“lk 45 KumpasI, „Kiigelaul“ lk 46 KumpasI, „Üks paadike läks järvele“ lk 77 Präänik Väänik,
Vaatlemine ja uurimine – proovime ära tunda pildilt poisi ja tüdruku. Tööleht: Aita poiss riidesse (särk selga, püksid jalga, müts pähe jne.) Mäng: Nukkude jalutuskäik (riideid saab sorteerida arvestades suurust, aastaaega ja värvust)
Kunst – kuivainete kasutamine- rütmipilli ja palli sisuks, erinevate faktuuride loomiseks
tasapinnal; tekstuuriliste vastandite tutvustamine
Võrdlemine ja arvutamine -Välimuse erinevused Mäng: mängime materjalidega (leiab esemete hulgast sarnaseid) Arendav mäng: „Poeskäik“ (lk 35). Tööleht (vihik) mis ei sobi gruppi (What Doesn’t Belong)
Õuesõpe: PÄIKE JA VIHM
Lapsed seisavad mänguväljaku katuse all või seina ääres. Kui õpetaja ütleb Päike paistab, tulge õue!, jooksevad lapsed vabalt mänguväljakul ringi. Lause peale Vihma sajab, ruttu koju! jooksevad kõik kohtadele.
Edeli, kedeli, keiu, veiu,
redeli, tedeli, tillu rips.
Mirili, pirili, oone, aane,
tireli, vireli, väike tips.

Näpumäng: „Kop-kop-kop!“
Kop-kop-kop, lahti tee!
Kes siin elab maja sees?
Nimetisõrm:
Mina olen maias mees,
ma käin tihti moosi sees.
Pikk Peeter:
Mina kõige pikem mees,
vaatan üle katuse.
Nimeta Mats:
Mina kõige rikkam mees,
kuld mul varakambri sees.
Väike Ats:
Mina kõige väiksem mees,
armas pisipojake.
Päeval ringi jookseme,
öösel vaikselt magame.
Pihk avaneb vastavalt tekstile ja sulgub loo lõppedes.

Näpumäng: „Pirukalaul“
Por-por por-por (luuletust lugedes tee kerimise liigutust)
porganditest
teen ma
pir-pir pirukaid.

Kõr-kõr kõr-kõr
kõrbend kontsud
mur-mur murran
Murile.

Mäng: Nukkude jalutuskäik
Vahendid: suur, väike nukk, õueriided (püksid, sall, müts, jope jms).
Lapsed võrdlevad, nimetavad, valivad sobivad riietusesemed suurele ja väiksele nukule. Nukud tahavad õue minna ja paluvad lastel vajalikud ja paraja suurusega riided leida. Kasutada võib ka paberist nukke ja riideid. Riideid saab sorteerida, arvestades suurust, aga vastavalt aastaajale ja värvusele.

Mäng: Mängime materjalidega.
Vahendid: 4 tükid erinevatest materjalidest.
Laps leiab esemete hulgast sarnaseid.
I variant
Laual on erinevad materjalitükid (riie, paber, liivapaber, karusnahk, plastmass vm). Praktilise tegevuse käigus vaadeldakse, katsutakse ja tunnetatakse materjali omadusi (sile, karvane, kare, libe, pehme). Laps valib laualt endale meelepärase materjalitüki (karusnahk) ja otsib teise samasuguse. Kirjeldatakse materjali omadusi (pehme).
II variant
Erinevad materjalitükid on kahes kotis. Laps võtab ühest kotist materjalitüki (puit) ja otsib teisest kotist samasugusest materjalist (puidust) eseme.
III variant
Kotis olevate materjalitükkide paarilised on asetatud rühmas nähtavale kohale (lauale, aknalauale, tooli alla). Laps leiab kotist võetud materjalitükile paarilise.

Arendav mäng: „Poeskäik“
Juhend: kogu köögist hulhaliselt toiduaineid – müslipakk, küpsisepakk, purgisupp, tühjad piimapakid jne. Aseta need lauale, mis on mängus „pood“. Siis ehita põrandale üksteise kõrvale asetatud köögitoolidest, pingist või plaadist sild. Palud igal „poodlejal“ üle „silla“ „kauplusesse“ minna ja midagi koju tuua. Mis see miski on, sõltub lapse oskuste tasemest. Kui laps peab poest tooma mitu asja, anna talle selleks kott või kandik.
Soovitused vihjeteks:
– Too midagi suurt või väikest!
– Too midagi sellist, mille pakendil oleks natuke kollast (või ükskõik mis värvi).
– Too midagi ruudukujulist (või mõne teise kujuga asi).
– Too midagi, mille nimetus algab M-tähega (või mõne teise tähega).
– Too midagi sellist, mida lehmadelt saadakse.
– Too midagi, mis on jahust tehtud.
– Too midagi, mida me hommikusöögiks sööme.
– Too üks purk ja kaks karpi.

november (talvekuu) (hingedekuu)

1.Isadepäev, isade tööd (POISTE NÄDAL)
(paluda kodunt tuua isa ja lapse pilt seinale panekuks)
Kuulamine ja kõnelemine – mis töid teevad isad kodus ja tööl, (teeme plakati seinale laste vastustest)(poiste nimed, meeste tööd,riietus) Näpumäng: „Kaks paksu härrat“ (lk33), Tööleht: asjade ühendamine F täht
Liikumine – päkk-kõnd
Muusika –„Tervituslaul“ lk 10 Kumpas 1, alustame jõuludeks laulude-salmide õppimist, „Automäng lk 54 Kumpas1, „Mõista, mõista mis see on“ lk 58 KumpasI, „Issi ja emme“ lk 63 Kumpas I, „Issile“ lk 84 Präänik Väänik, „Issiga võimlema“ lk 8 SP Muusika, , „Saeme puid“ lk 115 KumpasI
Vaatlemine ja uurimine -vaatame toas-õues, mis töid saame ise teha ja mis tööd vajavad isa abi
Kunst – ajalehest pall
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted kerge ja raske, kergem-raskem (kergem kott, raskem pall) Mäng: otsi samasuguse kujuga ese, Tähtede tundmaõppimine.
Õuesõpe: SILLALE, VETTE
Mänguvälakule asetatkse laud, mis on sillaks. Õpetaja hüüab suvalises järjekorras “Sillale” , “Vette”

Isaga ma mängin palli
Isaga ma mängin palli,
isale teen kalli-kalli.
Hüppan talle sülle hopsti
ja teen põse peale mopsti!

Näpumäng: „Kaks paksu härrat“
Kaks paksu härrat said kokku teel,
nad teretasid: „Tere, tere, tere!“
Kaks peenikest preilit said kokku teel,
nad teretasid: „Tere, tere, tere!“
Kaks julget sõdurpoissi said kokku teel, (või kaks pikka politseinikku)
nad teretasid: „Tere, tere, tere!“
Kaks lõbusat koolipoissi said kokku teel, ( või kaks pisikest poisipõnni)
nad teretasid: „Tere, tere, tere!“
Kaks pisikest beebit said kokku teel, (või kaks väikest kassipoega)
nad teretasid: „Tele, tele, tele!“ (või miau- miau)
Teretamise juures liigutada vastavaid sõrmi. Alustada pöialdest.

Mäng: Otsi samasuguse kujuga ese.
Vahendid: erinevad kujundid, pildikaardid või esemed.
Laps leiab pildilt või rühmatoast samasuguse kujundi või samasuguse kujuga esemeid. Eelnevalt vaadeldakse ja nimetatakse kujundeid, lapsi suunatakse esemete kujus sarnasusi märkama.
I variant
Toas on nähtavale ja lastele kättesaadavatesse kohtadesse asetatud värvilised kujundid (ringid, nelinurgad, kolmnurgad). Lastele näidatakse kujundit (ring) ja palutakse otsida ümbrusest üles kõik värvilised ringid. Seejärel otsitakse nelinurgad ja kolmnurgad.
II variant
Lastele näidatakse suurt kujundikaarti ja palutakse otsida laual olevatelt piltidelt sarnase kujuga ese. Õpetaja näitab ringi, lapsed valivad pildi, millel on pall, päike, õun, taldrik või rool. Samuti võib otsida ümmargusi ja kandilisi esemeid toas ja õues (otsime ümmargusi asju, otsime kandilisi asju).

Tähtede tundmaõppimine.
Vaja: tööleht nr. 4 (raamat Õpeta mind seda ise tegema)
Karpi või korvi, kandikut 20x30cm, mannat kandiku poolst saadik täitmiseks.
Kopeerige tööleht ja lõigake tähed välja. Pange üksikud tähed korvi ja katke kandiku põhi mannaga.
Paluge lapsel tuua lauale korv ja ise tooge mannaga kandik. Pange kandik tema ja korv enda ette. Valige korvist välja kolm tähte, jälgides, et need oleksid kujult väga erinevad. Pange tähed mannaga kandiku kohale ritta. Joonistage üks täht mannasse. Paluge lapsel käia selle tähe piirjooned üle ja valida siis sellega sobiv pabertäht. Paluge lapsel täht kustutada, kandikut õrnalt edasi-tagasi liigutades, seni kuni valite järgmised kolm tähte. Korrake neid samme, kuni olete jõudnud kaheksa täheni.

2.november – hingedepäev

10. november – mardipäev (selle puhul minna naabrilastehoidu külla või vastupidi)(või paluda vanematel teha õhtul lastele marte), teeme lastele näomaalingud ja meisterdame maskid
isadepäev – kuu II pühapäev

2. Ametid
Kuulamine ja kõnelemine – mis ameteid me teame? Mis tööd teevad laste emad-isad (kodune ülesanne) Kes töötavad koolis, lasteaias (õpetajad, kasvatajad, kokad, arst, koristajad jt) Mida teeb õpetaja, mida arst jne.? Miks on see töö tähtis? Kelleks sina tahad saada? Näpumäng: „Sõrmed magavad“ (II lk16), vihik „Ametid“ G täht Tööleht (vihik) g tähe harjutused
Liikumine – pallivilsked läbi hularõnga, mäng: Kass ja hiired
Muusika – „Sõrmetants“ lk 69 KumpasI, „Valguselaigu mäng“ lk 51 Kumpas 2
Vaatlemine ja uurimine -vaatame mängumõmmisid ametiriietes ja proovime arvata, mis tööd nad teevad, punane vene töövihik lk 8
Kunst – plastiliinist palli veeretamine peopesa vahel, pilt: põhi värvida guassiga siniseks, peale lasta vajutada plasitiinist õied, keskele õiesüda, siis vars, leht jne.
Võrdlemine ja arvutamine – suurem-väiksem toas ringi vaadates.Tööleht: Suuruste võrdlemine Arendav mäng: „Ube täis“ (lk 32) Tööleht (vihik) sorteeri pildid inimene, koht ja asi

Idee: teha iga päev erinev amet: oleme müüjad (mängime poodi), raamatukoguhoidja (korrastame raamatud, laseme lastel raamatuid laenutada, arutame mille poolest erineb raamtukogu raamatupoest), juuksuri juures,mängime arsti (ravime mänguloomi)

Rätsepmeister Kakaduu
õmbles mulle palitu.
Eest oli kitsas, takka lai,
külje peal oli timbusai.

Näpumäng: „Sõrmed magavad“
See sõrm tahab magada,
(alates kõige väiksemast, sulguvad sõrmed peopessa. Teise käe pöidla ja nimetissõrmega võib aidata)
see aga voodisse karata,
see sõrm alles sõi,
see sõrm magama jäi.
Tasa, sõrmeke, kui sa kärad,
oma vennad üles ajad! (pöörduda pöidla poole)
Sõrmed ärkasid, HURRAA! (siruta kõik sõrmed välja)
ja läksid metsa (linna) kõndima. (sõrmed kõnnivad)

Mäng: Kass ja hiired
Vahendid: käpiknukk kass (või õpetajal kassi peakate), toolid lastele.
Lapsed on hiired ja istuvad toolidel. Hiiri on palju, nad jooksevad muusika saatel piiksudes ringi: „Me väiksed hiired oleme, piik-piiks-piiks ja õues süüa otsime, piiks-piiks-piiks.“ Muusika katkedes tuleb üks must kass (õpetaja) ja tahab hiired kinni püüda: „Miilu-maalu Miisu, hiilib õues kiisu, olen väga kiire, püüan kinni kõik hiired“. Hiired jooksevad kassi eest oma pesadesse (toolidele) tagasi. Kass peidab ennast ära ja mäng kordub. Edaspidi võib kassi rolli täita mõni suurem laps.

Arendav mäng: „Ube täis“
Juhend: võta üks puhas anum, soovitavalt näiteks vana beebivann või nõudepesemisanum ja täida see osaliselt kuivatatud ubadega. Värvilise segu saamiseks tuleb kasutada erinevat sorti ube. Hangi erineva suurusega purunemiskindlate nõude komplekt. Hoia topse vanni kohal ning näita, kuidas ube väiksemast kruusist suuremasse klaasi valada. Järgmisena näita, kuidas suurest klaasist väiksesse topsi ube valades üleliigne kogus väiksemast maha voolab. Mängige äraarvamismängu: Milline nõu rohkem ube mahutab?
Võib kasutada ka suurt lehtrit. Ise saad lehtri teha, kui lõikad plastist veepudeli pooleks. Alumist osa saab kasutada topsina ja ülemist lehtrina.
Võid ubade hulka ka väikseid aardeid, näiteks pähkleid peita.

3. Tänunädal
Kuulamine ja kõnelemine – arutame, mille üle tänulik ja rõõmus olla. Harjutame aitähh ütlemist.(sõbralikkus, teistega arvestamine, andestamine, vägivallatus) Näpumäng „Tuba“ (II lk 17) Tööleht: aita loomal pööningule ronida P täht. Tööleht (vihik) I spy, ma leian pildilt õige tähega algava asja
Liikumine:
Muusika: „Lähme marssima“, „Sõbramäng“ lk 25 Kaks sammu sissepoole
Võrdlemine ja arvutamine – kuude nimetused, sinine vene tööleht lk 10-13, Arendav mäng „Matemaatika jutt“ (lk97) Rühmadesse sorteerimine. Tööleht (vihik) kuud ja nendest pildid (Months of the year)
Õuesõpe: RONG
Lapsed seisavad kolonnis õpetaja selja taga. Õpetaja on vedur. Kui vedur teeb tuut, hakkab rong liikuma, järgmine tuut, rong jääb seisma.
Jaanuar,veebruar,märts,aprill,
meil oli kodus krokodill.
Krokodill tegi palju nalja,
ajas lapsed toast välja.

Näpumäng: „Tuba“
Neli sõrme on käpiku sees, (näita nelja sõrme)
Ainult pöial on isekas mees – (liiguta pöialt)
Temal on eraldi väikene tuba, (teise käe sõrmed sulguvad ümber pöidla)
Teisi ta sinna sisse ei luba.
Tähtis on pöial, see eraklik vend,
Ta mõnikord tunneb nii üksinda end.

Sõrmikud, käpikud, sõrmikud, käpikud … jne. („sõrmikute“ ajal on sõrmed harali, „käpikute“ ajal koos)
Triibulised, ruudulised (mõlemal käel 2.ja3. sõrm püsti, sõrmede asend sama, rista sõrmed nii, et moodustub ruut)

Rühmadesse sorteerimine.
Vaja: 4 komplekti väikesi esemeid nagu pliiatsid, helmeid, nööpe ja pesupulki, koorega kreeka pähklid, magnettähed, suured makaronid.
Korvi või karpi, milles esemeid hoida, 4 nöörijuppi, igaüks umbes 50cm pikk
Paluge lapsel viia korv põrandavaibale või suurele lauale ja istuge ta kõrvale. Pange korv lapse ette ja küsige, mis esemed selles on. Seletage talle, et kõik esemed on segi paisatud ja need tuleb paigutada kindlatesse rühmadesse. Võtke nöörijupid ja tehke neist ringid. Pange igasse ringi üks igast erinevast esemest. Paluge lapsel ülejäänud esemed sorteerida, igaüks oma nööriringi.

Arendav mäng „Matemaatika jutt“
Juhend: alusta loo rääkimist ühest inimsest ning hakka siis teisi juurde lisama, et nii lastele liitmist õpetada.
Ükskord elas tüdruk nimega Anna, kes pidi uude kooli minema. Ta ei tundnud seal kedagi ning muretses, et tal pole seal kellegagi mängida.
Siis aga mõtles ta välja järgmise plaani:
Kui ta leiaks ainult ühe sõbra (too üks laps „Anna“ juurde seisma) ning uuel sõbral oleks ka ainult üks sõber (lisa veel üks laps), siis oleks Annal kaks uut sõpra Loeme nad üle – 1,2.
Nii, aga kui teisel sõbral oleks ka üks sõber (juurde tuleb veel üks laps), siis oleks Annal kolm sõpra. Loeme nad üle – 1,2,3.
Kui ka kolmandal sõbral juba sõber olemas oleks (lisa veel üks laps), siis oleks Annal juba neli sõpra. Loeme nad üle – 1,2,3,4.
Niisiis polnudki väike tüdruk enam mures, sest tal oli 4 uut sõpra!
Soovi korral võib nüüd lastele ka lahutamist tutvustada.
Pärast seda, kui lapsed juba natuke mänginud olid, pidi üks sõber lahkuma, et tantsutundi minna (üks laps lahkub), nii et Anna juurde jäi kolm sõpra järgi. Loeme nad üle – 1,2,3. Siis pidi veel üks sõber ära minema, sest tal oli jagpallitrenn (veel üks laps lahkub), nii et Anna juurde jäi kaks sõpra. Loeme nad üle – 1,2. Siis läks veel üks sõber koju, et koos oma väikese õega mängida (veel üks laps lahkub). Loeme nüüd üle, kui palju sõpru järele jäänud on – 1.
Anna mängis kogu ülejäänud päeva oma ainsa järelejäänud sõbraga, sest ka ainult ühe sõbra omamine on imetore!
Erinevad võimalused:
Kümme väikest ahvi hüppab voodil,
Üks kukub ja lööb pea ära hirmsat moodi.
Emme helistab arstile ja arst ütleb:
„Ei mingeid voodihüppeid“
Üheksa väikest ahvi hüppab voodil …..
Enam ei hüppa ühtegi ahvi voodil.

16.november – sallivuse päev
20.november – rahvusvaheline laste päev

4.Öö ja Päev
Kuulamine ja kõnelemine – päike, kuu. Mida tehakse päeval, mida öösel, mille järgi saab aru, kas on päev või öö. Enamik taimi ja loomi tegutseb päeval kui on soojem ja valgem (paistab päike), on aga mõned loomad, kes elavnevad just öösel (nahkhiir, öökull) Näpumäng: „Harakas munes muna“ (lk51) Rütmisalm: Taevas paistab kuldne kuu. Tööleht: päev ja öö K täht
Liikumine – palli veeretamine läbi tunneli, roomamine läbi tunneli
Muusika – „Teletupsude peitusemäng“ lk 18 Kumpas2 (vajalikud teletupsud 4tk), „Täheke“ lk52 Kumpas 2,
Vaatlemine ja uurimine – vaatleme taevast ja loomi-linde, mängime peitust teki alla. Tööleht: päeva ja öö eristamine – kleebi ruudu sisse päike, kui pildil on päev ja kuu, kui pildil on öö. Mäng: Kas öö või päev?
Kunst –
Võrdlemine ja arvutamine – öösel pime, päeval valge, mida teeme öösel, mida päeval. Tööleht: varjud – sama kuju äratundmine ühe-ja mitmevärvilisena (ühenda loom tema varjuga). Varjuteater. Arendav mäng: „Härra Kell, härra Kell“ (lk104)

Näpumäng: „Harakas munes muna“
Harakas munes muna,
pani potti keema,
Peopesa.
sabaga segas,
Väikese sõrmega segada.
nokaga maitses.
Nimetisõrmega maitsta.
Andis sellele pojale,
andis sellele pojale,
andis sellele pojale,
andis sellele pojale,
pisike jäi ilma!
Otsi pesa, otsi pesa!
Sõrmedega kõndida mööda kätt.
Siin pesa, siin pesa!
Kaenlaaugu kõdi.

Mäng: Kas öö või päev?
Vahendid: ilmekad pildid ööst ja päevast, nukud vastavalt laste arvule.
Vaadeldakse ööd ja päeva kujutavaid pilte, nimetatakse seal nähtud tegevusi, arutletakse kas on öö või päev. Lastel on käes nukud, kui näidatakse öö pilti, võtavad lapsed nuku kaissu ja kiigutavad teda (äiu-ää, äiu-ää, nukukene tuttu jääb), päeva pildi puhul hakkavd nukku tantsitama (ärka, ärka nukuke, tule tantsi minule). Tegevus läheb üle mänguks, kus matkitakse öö ja päevaga seotud tegevusi (nuku magamapanek, söötmine).

Mäng: Öö ja päev
Vahendid: võimlemisrõngad, kuu ja päikese kujund.
Lastele näidatakse kuud ja päikest, selgitatakse nende tähendust ( siis kui taevas paistab kuu, magab iga laps ja puu. Kui algamas on uus päev, päikest pilve piiril näed). Lapsed on linnud, matkivad laulu saatel lendamist. Kui muusika katkeb ja õpetaja tõstab üles kuu kujundi, lendavad linnud ruttu pesadesse (rõngad), kükitavad ja matkivad magamist. Uue päeva algust tähistab algav muusika ja päikese kujund. Linnud alustavad jälle lendu, matkides erinevaid päevaseid tegevusi (lendamine, nokkimine, laulmine).
Linnukene lendab, linnukene lendab taeva all,
Sõpradega lennata, sõpradega lennata lõbus tal.
Kui loojub päike, kui loojub päike,
Pesas magab, pesas magab linnukene väike.

Rütmisalm: Taevas paistab kuldne kuu
Ta-ta, ri-ta, ra-ta-taa, (pane käed rusikasse ja löö neli korda kergelt vastu põlvi)
Võtsin sõrmed ritta ma. (ava rusikas alustades pöidlast sõrm sõrme haaval)
Tutu-lutu-lututuu. (mõtle, et sul on vilepill ja sa mängid seda)
Taevas paistab (näita vasaku käega taevasse) kõver kuu (teed oma käest poolkuu)
Üks ja kaks, üks ja kaks, („üks“ ajal tõsta vasak käsi, „kaks“ ajal parema käe, mis on kõver nagu poolkuu. Nõnda kaks korda)
Kuu saab vahel ümaraks (tood käed küljelt üles ja teed ilusa suure täiskuu)

Arendav mäng: „Härra Kell, härra Kell“
Juhend: mängijad seisavad suure toa või väljaku ühes otsas ning üks inimene on selle teises otsas.See üksik inimene on härra Kell või olenevalt olukorrast ka proua Kell.
Mängijad karjuvad: „Härra Kell, härra Kell, mis kell on?“ Ja härra Kell vastab: „Kümme“ (või ükskõik mis kellaaeg). Siis astub grupp, lugedes samme kõva häälega kaasa, kümme sammu härra Kella poole. Lasterühm kordab küsimust ja härra Kell annab järjest erinevaid vastuseid. Kui mängijad härra Kellale juba väga lähedale jõuavad, vastab viimane „KESKÖÖ“, mis on märguandeks, et tuleb nii kiiresti kui võimalik härra Kella eest alguspunkti tagasi joosta. Härra Kell proovib kedagi kinni püüda.
Erinevad võimalused:
Härra Kella asemel võib mängida härra Hunti, härra Kängurut või härra Tiigrit. Härra Känguruga mängivad lapsed võiksid astumise asemel hoopis hüpata. Jooksmismärguandena või „KESKÖÖ“ asemel kasutada „SÖÖGIAEG“.

25. november – kadripäev
30. november – andresepäev

Talv:

detsember (jõulukuu) (talvekuu)

1. Talvine loodus
Kuulamine ja kõnelemine – lumesadu, lumi, jää, hanged (tuisk ulub, jääpurikad tilguvad, pakane paugub), lume omadused (valge, külm, kerge). Näpumäng: „Päkapikupere“ (lk 14), „Kommijagamine“ (lk89) L täht Tööleht (vihik) l tähe harjutused
Liikumine – toengiste, harkseis
Muusika – „ Tere, Toomas, tolumats“ lk 11 Kumpas 1„Kuulata“ Kumpas 1 lk 88, „Trumm“ lk 92 KumpasI, „Käes on tore tali“ lk 121 KumpasI, „Tip-Top päkapikk lk 124 KumpasI, „Päkapikk“ lk 125 KumpasI, „Tore olla päkapikk“ lk 128 KumpasI, „Lumi,lumeke“ lk 55 Kaks sammu sissepoole, „Lumi sajab“ lk 63 Präänik Väänik, „Julge mees“ lk 13 SP Muusika,„Tore sõit“lk 44 Kumpas 2
Vaatlemine ja uurimine – Ilmaga sobiv riietus. Arutada, mida mingi ilmaga kõige parem on teha.
Kunst – ringi kujund Tööleht. Tõmba punktiiri järgi ringjooned. Värvi ringid eri värvi. Pildinimi: jalutuskäik õues (viltpliiatsitega jalutuskäik, hiljem pildi pritsimine veega, ning pärast kleepimine äärtele loodusmaterjali)
Võrdlemine ja arvutamine- mõisted: palju, vähe Arendav mäng: „Mitu sammu?“ (lk106), Tööleht (vihik) talvepildid (Winter matching cards)
Õuesõpe: PART JA PARDIPOJAD
Lapsed seisavad. Õpetaja on part ja teeb pardile iseloomulikku taaruvat kõnnakut ning häält. Part liigub ühe lapse (pardipoja) juurde ja kutsub endaga jalutama. Laps tõuseb ja järgneb õpetajale. Siis peatub part teise lapse ees, kes läheb esimese selja taha. Koos kõnnitakse edasi kuni on valitud 4-6 pardipoega. Nüüd hüüab pardiema: Lapsed koju!. Lapsed jooksevad oma kohtadele.Mäng jätkub,õpetaja valib uued pardipojad.
Lumememmel tuli külla (kätega palli vajutamine)
valge lumehelbeke. (sõrmedega ülevalt alla liigutamine)
Tema järel sammub siia
väike päkapikuke. (käed seljal kõndimine)
Lal-lal-laa, lal-lal-laa,
lõbusasti tantsivad. (plaksutades keerutamine 2x)

Näpumäng: „Päkapikupere“
Paksus metsas
elab päkapikupere.
Seal on isa,
seal on ema,
õde, vend
ja pesamuna.

Näpumäng:“ Kommijagamine“
Lapsed voodis magavad, päkad komme jagavad.
Pihud põse all (padi), silmad suletud.
See päkapikk paneb kommi Oti sussi sisse.
Näidata pöialt.
See päkapikk paneb kommi Anette sussi sisse.
Kotinõel.
See päkapikk paneb kommi Villemi sussi sisse.
Pikk-Peeter.
See päkapikk paneb kommi …. Mihkli sussi sisse.
Nimeta-Mats.
Oi, aga see päkapikk alles magab.
Sakutame teda tasakesi:
„Ärka üles, unimüts!“
Sakutada kergelt Väike-Atsi.
Päkapikk ärkabki ja jookseb koos teistega ruttu tööle.
Kõik sõrmed sibavad selja taha peitu.
Algab uuesti ja kestab seni, kuni kõik lapsed on „kommi“ saanud

Arendav mäng: Mitu sammu?
Juhend: proovi arvata, mitu sammu sul ühest kohast teise jõudmiseks kulub. Mitu sammu peab astuma, et siit nurgani jõuda? Mängijad arvavad ja siis loevad üle, mitu sammu tegelikult astuti.
Lisaks võib veel küsida. „Mitu hiigelsuurt hüpet? või „mitu tibusammu (varvastel astutud sammu)? Ning proovi niimoodi kõndida.

1.detsember – Kalli-Kalli lastehoiu sünnipäev
3.detsember – ülemaailmne puuetega inimeste tunnustuspäev
6. detsember – nigulapäev
(idee: paluda vanematel kodunt meile tuua lapsega koos tehtud piparkook punase paelaga, et need riputada kaunistuseks)Lisaks päkapikumüts, jõulusokk
2.dets. jõulukuine laternamatk
Läheme kirikusse orelimuusikat kuulama
Läheme kitsi söötma (kodust porgand kaasa)
Teeme linnupallikesi õue riputamiseks
Meisterdame kaardid, teeme piparkooke

2. Talveriided
Kuulamine ja kõnelemine- mida peab õue selga panema? Tööleht: aita poiss riidesse panna, et ta võiks õue minna. Näpumäng: „Üks inglike“ (lk 63) M täht
Liikumine – kaugushüpe paigalt üle nööri, mäng: Läks lõngakera veerema
Muusika – lugu ja salm „Ingel“, talve-ja päkapikulaulud, „tilistan, kõlistan“ (lk 92 Kumpas1), „Rütmimäng“ lk 89 KumpasI, „Bim bam“ lk 122 KumpasI, „Kellad löövad“ lk 123 KumpasI, „kangakudumise mäng“ lk 54 Kumpas 2, „Präänik-Väänik“ lk 60 Präänik Väänik, „Õue“ lk 50 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – tööleht: aita poisile õueriided selga (kuhu mingi asi käib, mida on vaja õue selga panna), tööleht (vihik) – kuhu panna käpikud?, erista suve- ja talveriided, leia käpikule paariline
Kunst – väljalõigatud käpikule kleepida siidipaberipallikesi
Võrdlemine ja arvutamine- mäng: oma käpikute üles leidmine Arendav mäng: „Käega mõõtmine“ (lk107). Valamise õpetamine. Tööleht (vihik) leia sama mustriga käpik
Õuesõpe:

Pähe panin tutimütsi, jalga soojad karupüksid.
Kaela ümber paksu salli, talveilm ei ole nali.
Kätte kirjud käpikud, jalga sokid villased.
Tõmba kinni jope lukk, õueminekuga rutt.

Hei, hei, läkiläki,
õue läki, õue läki!
Hei, hei, labakinnas,
nüüd on hinnas maal ja linnas.

Õue! Õue! Salli panen kaela. (4 plaksu, salli kaela paneku imiteerimine)
Õue! Õue! Kinni panen paela. (4 plaksu, lõua alt sidumise imiteerimine)
Õue! Õue! Mütsi panen pähe. (4 plaksu, mütsi pähepaneku imiteerimine)
Õue! Õue! Õue mina lähen. (rütmis plaksutamine)

Käed mul nõnda külmad, ai, ai, ai! (käte hõõrumine ja peale puhumine)
kus on soojad kindad, ai, ai, ai? (kükitamine ja piilumine)
Siin on soojad kindad, oi, oi, oi! (käed ees ja mängult kinnaste kätte tõmbamine)
nüüd saab õue minna, oi, oi, oi! (kohapeal keerutamine)

Näpumäng: „Üks inglike“
Üks inglike vaatab
pilvepiiri pealt,
kas lapsed on ka head …
Ta tuleb alla ja silitab
laste pead.
Ühe käe nimetisõrm on ingel ja teise käe peopesa pilv. Loo lõpus teha lapsele kahe käega pai.

Mäng: Läks lõngakera veerema
Läks lõngakera veerema
Sa vaata, vaata hoolega,
Nüüd kelle juurde jõuab ta.

Üks väike inglike (näita nimetisõrmega „üks“,näita kätega et inglike on väike, pane käed randmete juures risti, tekivad tiivakesed ning pane nad lendama)
Lendas minu aknale, (tee kätega lendamise liigutusi)
Vaatas ringi, (käed põlvedel painuta paremale, tee kehaga ees ring kuni vasakule poole kehaga jõuad ning siis samamoodi teiselepoole)
Eh-eh-hee (hoia kätega põskedest ja liiguta pead)
Ja kommi pani (joonista pihkudega õhku ümmargune komm)
Sussi sisse ( näita kuidas selle paned sussi sisse)

Valamise õpetamine:
Vaja: 2 plastkannu, pakk kuivatatud ube või läätsi, kandikut
Pange kannud kandikule nii, et tilad on vastakuti ja sangad suunatud väljapoole. Täitke parempoolne kann kolmandiku ulatuses ubade või läätsedega. Võtke parempoolne kann paremasse kätte, toetades seda vasaku käega. Valage oad vasakpoolsesse kannu. Nüüd valage parempoolse kannu sisu teise kannu ja kutsuge last seda kõike järele tegema.

Arendav mäng: „Käega mõõtmine“
Juhend: näidake lapsele, kuidas saab asju käega mõõta. Mitu käepikkust on üks laud, raamat, pliiats?

10.detsember – inimõiguste päev
13. detsember – luutsipäev (küpsetada luutsinasaia)

3. Jõulud, kuusepuu
Kuulamine ja kõnelemine-tüvi, oksad, okkad, roheline värv Näpumäng: „Kaks päkapikku“ (lk66) Tööleht: Lumesadu N täht
Liikumine – pallivise pea juurest üle nööri, mäng: Pallike
Muusika – jõululaulud, „Suur kõht“ lk 95 KumpasI „Piparkoogid“ lk 59 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – läheme õues kuuske vaatama ja katsuma Mäng: värvilised kotid
Kunst – väljalõigatud kuusele kleepida värvitud makaronid
Võrdlemine ja arvutamine- parem-vasak (linnu töölehel ül kas lind vaatab paremale või vasakule) Näpumäng: Siin mu parem käsi“ (lk41),Arendav mäng: „Jalaga kirjutamine“ (lk130). Mäng: ainete tõstmine, Tööleht (vihik) Mitten, soteeri paremad ja vasakud käpikud

Metsas väike kuuseke, (kätega pea kohale kolmnurga moodustamine)
kasvab rõõmuks lapsele. (kätega plaksutamine)
Jõuluks tuppa tuuakse, (kätega matkida kuuse panemist põrandale)
ehted peale pannakse! (matkida ehete asetamist kuusele)

Pi-pi piparkook, (käed suu ees ja sosinal öelda)
tuli meie majja! (kükkis kõnd)
Pi-pi piparkook, (valjult öelda)
hüppas kuuse alla! (koosjalu hüpped näidatud suunda)

Näpumäng: „Siin mu parem käsi“
Siin mu parem käsi,
siin mu vasak käsi,
raputan neid veidi,
ei nad ära väsi.
Väike käsi, väike käsi,
ära enam ära väsi!

Näpumäng: Kaks päkapikku
Elasid kord kaks päkapikku.
Kaks kätt on rusikas, pöidlad peidetud peopessa.
Üks päkapikk otsustas sõbrale külla minna. Tegi ukse lahti KRIIKS!
Ühe käe peopesa avaneb aeglaselt.
Hüppas välja HOPS!
Pöial hüppab peopesast välja.
Pani ukse kinni PÕMM!
Sõrmed lähevad kiiresti rusikasse, pöialpoiss jääb välja.
Hakkaski minema ja laulma:
Ma lähen, ma lähen, ma lähen, ma lähen
ja puhkan ka … ja puhkan ka.
Pöial liigub vasakule-paremale, puhkamise ajal on paigal
Ma lähen, ma lähen, ma lähen, ma lähen
ja puhkan ka … ja puhkan ka.
Lähen, lähen üles mäest.
Käsi liigub üles.
Lähen, lähen alla mäest.
Käsi liigub alla.
Lähen, lähen üles mäest.
Lähen, lähen alla mäest.
Tegevus kordub.
Jõudis teise päkapiku maja juurde.
Pöidlapoiss on liikunud teise rusikas oleva käe juurde.
Koputas KOP-KOP.
Ühe käe pöial koputab vastu teise käe rusikat.
Keegi ei tule avama. Päkapikk vist magab. Proovis veel korra KOP-KOP. Ikka ei tehtud ust lahti. Otsustas päkapikk koju tagasi minna. Ja läkski.
Ma lähen, ma lähen …. Jõudis koju tagasi.
Tegi ukse lahti KRIIKS!
Peopesa avaneb aeglaselt.
Läks tuppa HOPS!
Pöial peitub rusikasse.
Pani ukse kinni PÕMM!
Peopesa sulgub kiiresti.
Läks magama.
Nüüd ärkas teine päkapikk unest.
Tegevus kordub.
Tegi ukse lahti KRIIKS!
Hüppas välja HOPS!
Pani ukse kinni PÕMM!
Temalgi tuli tahtmine sõpra näha.
Hakkas külla minema.
Ma lähen, ma lähen … Jõudis kohale.
Uks oli kinni. Koputas uksele KOP-KOP.
Keegi ei ava. Proovis uuesti KOP-KOP.
Vaikus, ei kippu ei kõppu.
Läks päkapikk koju tagasi.
Ma lähen, ma lähen …
Jõudis koju tagasi.
Tegi ukse lahti KRIIKS!
Läks tuppa HOPS!
Pani ukse kinni PÕMM!
Puges voodisse.
Aga nüüd tõusid mõlemad päkapikud üles.
Mõlemad käed teevad ühesuguseid liigutusi.
Tegid uksed lahti KRIIKS!
Hüppasid toast välja HOPS!
Panid uksed kinni PÕMM!
Hakkasid üksteisele külla minema.
Ma lähen, ma lähen … Lähen, lähen üles mäest. OI! Nad said mäe otsas kokku.
Neil oli nii hea meel.
Nad kallistasid, musitasid
Ja läksid koos mängima

Mäng: Värvilised kotid
Vahendid: suur nööbitav kott, milles on peidus väikesed nööbitavad kotid, väikesed üllatused, nt. Mänguasjad.
Tegevuse tulemusena eristavad lapsed suurusi, värvusi, areneb peenmotoorika. Õpetaja näitab suure koti peal ette, kuidas nööpe avada ja sulgeda. Suure koti sees on peidus väikesed nööbitavad kotid. Iga laps saab ühe koti, vaadeldakse ja nimetatakse koti värvus. Esialgu avavad-sulgevad lapsed kotti õpetaja abiga, hiljem iseseisvalt. Põnevust lisavad kotikestes olevad üllatused (väikesed mänguasjad vm)

Ainete tõstmine
Vaja: 2 väikest madalat potti, teelusikat, väikest kandikut, umbes poole poti jagu riisi.
Seadke mõlemad potid kandikule ja pange lusikas pottidest paremale. Riis pange vasakul pool olevasse potti. Võtke lusikas ja hakake riisi vasakpoolsest potist parempoolsesse tõstma, kuni pott on tühi. Vahetage pottide kohad, nii, et riisiga pott oleks jälle teist vasakul ja lusikas paremal. Andke kandik lapsele proovida.

Mäng: Pallike
Pallikene veereb, pallikene veereb.
Kellele läheb külla ta, Mariale läheb külla ta.

Arendav mäng: „Jalaga kirjutamine“
Juhend: lase igal mängijal oma suure ja teise varba vahele kriit või pliiats panna ning paberile tähti kirjutada. Või joonista oma jalgadega pilte.

21. detsember – talvine pööripäev
21. detsember – toomapäev

4. Jõulud
Kuulamine ja kõnelemine-ehitud kuusk, päkapikud, kingitused, jõulutoidud Näpumäng „Päkapikud kännu sees“ (lk64) Tööleht kingitused kuuse alla J täht tööleht (vihik) Jeesuse ülesanded
Liikumine – kõndimine kaldlaual, Arendav mäng: „Takistuste rohkus“ (lk.46)
Muusika – „Tasa, tasa“ lk 118 KumpasI, „Päkapikud oleme“ lk 46 Kumpas 2, „Pikka salmi ma ei tea“ lk 50 Kumpas 2, „Kes seal on?“ lk 58 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine –
Kunst – joonistamine – meeleoluväljendused, mustrid näpuvärvidega käejälgedest ingel
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted „hea“ ja „halb“ Mäng: Karu ja kuused (geomeetriliste kujundite õppimine) Arendav mäng: „Hambaorgiskulptuurid“ (lk154)

Mina olen päkapikk, päkapikk, päkapikk! (käega osutab rinnale)
peas mul ilus tutimüts, tutimüts, tutimüts! (moodustab pea kohal harali sõrmedega kolmnurga)
Mina astun tip ja tap, tip ja tap, tip ja tap. (kõndimine)
tutike teeb sips ja saps, sips ja saps, sips ja saps! (labakätega lehvitamine kõrvade kõrgusel)

Olen alles pisikene
Olen alles pisikene,
lühike on minu looke.
Kallis jõuluvana, tere,
palun anna piparkooke.

Näpumäng: „Päkapikud kännu sees“
Päkapikud kännu sees.
Siin on kõige vanem mees.
Siin on vennad tublimad.
Siin on vennad pikemad.
Siin on vennad nooremad.
Need siin pisipõnnid on.
Poevad vargsi peitu nad
jõuluaega ootama.
Sõrmed peidetud rusikasse. Näpud tulevad paarikaupa kännu seest välja (mõlemad pöidlad, seejärel Kotinõelad jne.) Lõpuks peituvad kõik sõrmed koos rusikasse.

Mäng: Karu ja kuused.
Vahendid: tugevamast papist kolmes suuruses rohelised kolmnurgad.
Karumõmm tahab kuusemetsa jalutama minna. Annab lastele ümbriku kolmnurkadega ja palub neist laduda kuusekesed. Eelnevalt õpetab, et alla tuleb panna kõige suurem kolmnurk, ülemiseks kõige väiksem. Väiksemad lapsed kasutavad kahe suurusega, suuremad kolme suurusega kolmnurki. Karu saab nüüd kuusemetsas kõndida ja endale mett otsida.

Arendav mäng: „Takistuste rohkus“
Juhend: kasuta takistusraja ülespanekuks mööblit. Mõtle eessünade peale. Kas tahad, et keegi liiguks millegi alt läbi, üle millegi, ringiga ümber millegi, millegi vahelt läbi või millestki risti üle. Mõtle suundade peale: Kas peab kuskilt üles ronima, kuskilt alla tulema, millegi sisse ronima, millestki välja tulema. Mõtle liikumist väljendavate tegusõnade peale. Millestki üle hüppama, millegi külge klammerduma, millestki mööda minema, millestki otse üle minema, tagurpidi või küljega üle minema, millegi alt läbi roomama, millenigi jooksma. Märgi takistusraja stardijoon paberilipikuga, vaibaga või ükskõik millega, mis alguspunkti ära määraks. See reegel väldib üksteisele vahele trügimist ja loob mängus teatud korra, mis on vajalik, kui palju lapsi koos mängib. Võib lisada ka kellukesehelina või mõne muu signaali, mis raja edukast lõpetamisest märku annab. Lapsed võivad rada läbida üksteise järel või kordamööda, nii et teised eduka lõpetamise puhul aplodeerida saaksid.
Mõned soovitused takistusteks:
– Laud, mille alt läbi ronida.
– Kaks rida toole, mille vahelt läbi jalutada.
– Taburett, mille ümber hüpelda.
– Raamatuhunnik, millest üle karata.
– Tool, millel seista ja millelt alla hüpata.
– Joon põrandal, mida mööda tagurpidi kõndida.
– Kast, milles istuda ja edasi vingerdada.
Õues võimalused:
– Murdunud palk, millest üle hüpata.
– Puu, mille ümber kekselda.
– Kivi, mille peale ronida ja siis sealt alla hüpata.
– Ruudud kõnniteel, mida mööda edasi hüpata.
– Tänavavalgusti, milleni joosta, mida puudutada ja lõpuks tagasi joosta.

Arendav mäng: „Hambaorgiskulptuurid“
Juhend: kombineerige omavahel poolikuid või terveid hambaorke ning rosinaid, et luua akstraktseid skulptuure või mudeleid loomadest, inimestest või ehitistest. Rosinate asemel võib kasutada ka leotatud kuivatatud herneid

24. detsember – jõulud
26. detsember – tabanipäev ehk tehvanusepäev ehk tehvanipäev
28. detsember – süütalastepäev

Jaanuar (südakuu)

1. Talvelõbud ja talvetööd
Kuulamine ja kõnelemine- kelgutamine, suusatamine, uisutamine, lumememm, jääpurikad teede liivatamine, lume lükkamine kõnniteedelt Näpumängud: „Sõrmede talvelõbud“ (lk 23),“ Kümme sõpra“ (II lk 65) R täht Tööleht (vihik) talveteemal ülesanded Snowy day, r tähe harjutused
Liikumine – pugemine mingi asja alt
Muusika –„ Mingem koos“ lk 6 Kumpas 2, laul „sajab-sajab-sajab lund“(Mängukool), näpumäng-laul „Lumesahk“ lk 45 Kumpas2, „Sõrmede talvelõbud“ lk 61 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – läheme õue kelgutama ja lumememme tegema Mäng: ehitame lumememme. Esemete avamine ja sulgemine.
Kunst – joonistamine – joonemägud (joonte õigesse kohta tõmbamine) joonista siilile okkad
Lumememm (meigipatjadest lumememm, kleepida juurde silmad, nina, müts, puuokstest käed)
Võrdlemine ja arvutamine- mõisted külm-soe (kuum) Tööleht: külma ja kuuma eristamine, ohu tajumine. Näita, millised asjad on kuumad, millised külmad (lõke, jäätis, küünal, lumememm, pott(nii külm kui kuum)) Arendav mäng: „Kuum pall/külm pall“ (lk 82), tööleht (vihik), leia samasugune lumehelves

Sajab lund
Sajab lund
juba terve tund.
Lume kokku keerutan
suureks palliks veeretan.
Ruttu uue palli teen,
valmis ongi lumemees.

Näpumäng: „Sõrmede talvelõbud“
Väike Ats teeb lumememme,
Nimeta Mats suusatab enne,
Pikk Peeter teeb uisuraja,
Kotinõel on uisutaja.
Pöidlapoiss on hea ja kena,
kutsub teised kelgutama.
Sõrmed tulevad ühekaupa peopesast välja.
NB! Seekord alustatakse Väikesest Atsist

Näpumäng: „Kümme sõpra“
Ütlen üks – siis karga üles (tõsta üks sõrm üles)
Kaks – võid tere kopsida (kopsi kahe sõrmega vastu maad)
Kolmega võid emme süles veidikene tukkuda
(vasak käsi on enda ees ja parema käe kolm sõrme kiiguvad vasakul käel)
Neljaga võid ninanöpsu tsipakene paitada (silita nelja sõrmega nina)
Viiega võid lüüa patsu oma põlve peale sa. (löö põlve peale patsu)
Kui on kuus, siis ära kohku. (hoia kuus sõrme püsti. Sõnade „ära kohku“ juures raputa pead)
Teine käsi abiks sul, ära pane kohe plehku- asi pole nõnda hull! Seitse selli seitsmekesi sibavad kui sipelgad. (sõrmed sibavad kui sipelgad)
Kaheksa vaid kakerdavad – raske mööda pääseda. (liiguta sõrmi aeglaselt, otsekui kakerdades)
Üheksa on ühes pundis – peidus viimse sõbra eest.
(ühe käe viis sõrme on teises peopesas peidus, pöial jääb üksi)
Ja kui kargavad nad püsti – kümme sõpra sinu ees! (tõsta kõik kümme sõrme püsti ja liiguta neid enda ees)

Esemete avamine ja sulgemine
Vaja: 6 või rohkem väikest pudelit ja purki, korvi kuhu panna pudelid ja purgid
Võtke purgid ja pudelid korvist välja. Keerake kõik korgid pealt ja pange need läbisegi korralikult ritta pudelite ja purkide ette. Valige üks kork ja liigutage seda piki rida vasakult paremale, et leida sobivat pudelit või purki. Näidake selgelt keeramisliigutust, kui sobiv ese on leitud. Korrake seda tegevust, kuni olete leidnud korgi pooltele pudelitele või purkidele ja paluge siis lapsel ülesanne lõpule viia. Kui ta valmis on, näidake talle, kuidas korke-kaasi uuesti lahti keerata. Tehke kõik keeramisliigutused, mis on vajalikud sulgemiseks ja avamiseks, väga selgelt. Kui te lõpetate, pange kõik esemed korvi tagasi.

Mäng: Ehitame lumememme.
Vahendid: kolmes suuruses valged ringid, aluspaberiks sinine tapeet, vatiinist pehmed lumepallid.
Õpetaja loeb lastele luuletust „Lumemees“
Täna lapsed õue lähme, ehitame lumemehe.
Ühe palli teeme suure, teised teeme väiksemad.
Ongi valmis lumemees, seisab meie ukse ees.
Õpetaja asetab suure ringi kõige alla, selle peale keskmise ringi, sellest saab lumememmele keha. Kõige peale asetab väikese ringi, see on pea. Lapsed laovad õpetaja eeskujul alusele ringidest lumememmed. Kujundid kinnitatakse liimiga sinisele aluspaberile, tulemuseks on lõbus lumememmede pere. Hiljem vajutatakse lumememmedele templijäljenditega nööbid ja ninad. Lastele jagatakse vatiinist lumepallid, mängitakse üheskoos laulumängu „Lumepall“ (H.K.Sõstra).
Mul on väike lumepall, ilus valge lumepall. (näidata teistele palli)
Tril-lal-laa, tral-lal-laa, palli sulle näitan ma! (tõsta pall kõrgele)
Mul on väike lumepall, ilus valge lumepall. (näidata teistele palli)
Tril-lal-laa, tral-lal-laa, palliga ma keerutan! (keerutada palliga)
Mul on väike lumepall, ilus valge lumepall. (näidata teistele palli)
Tril-lal-laa, tral-lal-laa, palli õhku viskan ma. (pall õhku visata, kinni püüda)

Arendav mäng: „Kuum pall/külm pall“
Juhend: üks mängija on Hüüdja ja peab enne mängu algust teistele seletama, mida iga hüüe tähendab. Mängijad moodustavad ringi ning viskavad üksteisele palli. Kui Hüüdja karjub „kuum pall“, peavad teised palli üle pea võimalikult kiiresti üksteisele viskama.Kui Hüüdja ütleb „külm pall“, peavad teised palli üksteisele õrnalt ja aeglaselt alt üles viskama kuni järgmise käskluse saamiseni. Kui Hüüdja ütleb „kõver pall“, peavad lapsed palli ülestõstetud jala alt teisele mängijale heitma. Kui Hüüdja ütleb „keerupall“, peavad mängijad enne viskamist end keerutama. Kui Hüüdja ütleb „häälepall“, peavad mängijad enne palli viskamist mingit häälitsust tegema.

6. jaanuar – kolmekuningapäev, kuuse välja viimine
7. jaanuar – nuudipäev ehk kanutipäev

2. Linnud ja loomad talvel
Kuulamine ja kõnelemine – kes magab talveund (konn, sisalik, rästik, nahkhiir, karu, siil, mäger), kellele viiakse süüa, mida söövad ja kus elavad, rändlinnud Näpumängud: „Hanepojad“ (II lk 97) „Üks puu“ (lk26) Tööleht: värvi elevandipoeg, tööleht (vihik) – leia sama loom fotolt S täht
Liikumine – palli veeretamine kasvatajalt lapsele ja tagasi
Muusika- Armas kiisu olen ma“ (lk26 KumpasI), „Linnuke“ lk76 KumpasI, „Meie õue lendas lind“ lk 28 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – linnu ja looma jäljed lumel, (viime lindudele süüa), Mäng: Loomaemad ja loomalapsed, tööleht-vihik-loomade söök
Kunst – jahust-soolast-veest-õlist ahjus tehtud pallid-ehted, mis ise värvitud (viie meele kaasamine)
Pilt „lumepall – WC paberiga valge guassvärviga (lisatud PVA liimi) paberile ringid, peale puistata sätendavat pudi või liiva
Võrdlemine ja arvutamine – milliseid loomi, linde tead Mäng: Mis ei kuulu siia (kujundite vaatlemine, nimetuste kordamine) Arendav mäng: „Ümbriku-kujundid“ (lk 128) Tööleht (vihik) mis on elus mis elutu

Näpumäng: „Hanepojad“
1. Viis hanepoega läksid mängima (liiguta harali aetud sõrmedega kätt vaikselt vasakule-paremale)
mäe taha kaugele. (vii sama käsi suure kaarega selja taha)
Haneema hüüdis: Kaa-gaa-gaa! (teine käsi on haneema, kes kaagutab)
Ainult neli hanepoega tuli tagasi. (käsi tuleb selja tagant kaarega ette, üks sõrm on pihku peitu pugenud)
2. Neli hanepoega …jne
3. Kolm hanepoega …
4. Kaks hanepoega …
5. Üks hanepoeg läks magama …
… ühtegi hanepoega ei tulnud tagasi (käsi jääb selja taha)
Haneisa hüüdis Kaa-kaa-kaa! (käsi on haneisa, kes kaagatab madala ja käskiva häälega)
Kõik viis hanepoega tulid tagasi! (käsi tuleb selja tagant harali aetud sõrmedega tagasi)

Näpumäng: „Üks puu“
Üks puu, viis haru,
iga haru otsas istub karu.
Üks käsi on viieharuline puu.
Mitu karu elab siin?
Üks, kaks, kolm, neli, viis.
Näpistada kergelt loendamise ajal sõrmi. Sama korrata teise käega.

Mäng: Loomaemad ja loomalapsed.
Vahendid: loomaemad poegadega (mänguasjad või pildid).
Laps eristab suurusi, rühmitab sarnasuse alusel. Nagu kõik lapsed, satuvad ka loomalapsed mänguhoos vahest emadest liiga kaugele. Iga laps valib laualt loomalaps ja nimetab selle looma nime. Loomalapsed on väga armsad, seega lauldakse tuttavat laulu, kus matkitakse järjekorras kõikide loomade hääli („Armas kiisu olen ma“). Laps, kelle käes parajasti laulus olev loom on, tõstab selle üles ja näitab kõigile. Kui loomaemad tulevad oma lapsi otsima, aitavad lapsed loomalastel oma ema üles leida. (Viia loomalaps ema kõrvale.) Lõpetuseks liikumismäng, kus matkitakse erinevate loomade liikumist (jänes, konn, kass, karu, hiir, hobune vm)

Armas kiisu olen ma, laulan kiisu häälega – näu-näu-näu, näu-näu-näu.
Armas kutsu olen ma, laulan kutsu häälega – auh-auh-auh, auh-auh-auh jne.

Mäng: Mis ei kuulu siia?
Vahendid: papist erineva suurusega värvilised ringid, nelinurgad, kolmnurgad.
Vaadelda kujundeid, korrata nimetusi. Õpetaja asetab laste nähes lauale värvilised ringid, selgitades: „Need kõik on ringid. Ring on ümmargune.“ Lapsed joonistavad sõrmega õhus ümmarguse ringi. Laual olevad ringid kaetakse rätiga, salaja poetatakse ringide hulka üks kolmnurk. Korratakse, mis kujundid on peidus? (ringid). Rätik võetakse ära, lastelt küsitakse „Mis kujund siia ei sobi?“. Lapsed leiavad mittesobiva kujundi (kolmnurk). Samamoodi tuleb kolmnurkade ja nelinurkade hulgast leida sinna sattunud mittesobiv kujund. Lapsel on kergem erinevust märgata, kui kujundid on ühte värvi, hiljem võivad kujundid olla ka erinevat värvi.

Arendav mäng: „Ümbriku-kujundid“
Juhend: pane lame, krobelise pinnaga ese, näiteks kamm, ümbrikusse. Lase oma mängijal ümbrikupaberit katsudes arvata, mis esemega on tegemist. Et tema vastuse õigsuses veenduda, lase tal hõõruda. See tähendab tumedavärvilise kriidiga üle paberi edasi-tagasi hõõrumist, kuni kujund imelisel kombel paberile tekib.
Võimalikud variandid:
– Koduses majapidamises leiduvad asjad, näiteks kirjaklamber, erinevad mündid, hambaork.
– Looduses leiduvad asjad, näiteks puuleht või -koor

14. jaanuar – taliharjapäev

3. Inimene (kehaosad)

21.jaanuar rahvusvaheline kallistamisepäev
Kuulamine ja kõnelemine – kehaosade tundma õppimine ja nimetamine. Poiss ja tüdruk. Enda eest hoolitsemine (puhtus, pesemine, tervis, kasulik toit) Näpumäng: „Tiirlen, keerlen“ (lk99) Mäng: Kas sa oskad seda? Tööleht (vihik) plastiliiniga näole või kehale silmad, suu, juuksed jne. T täht
Liikumine – kõnd rõngast rõngasse
Muusika – „Kõdilaul“, „Mu pea, mu õlad..“, laul „Hommikul“, „Lumememm“ lk 64 Präänik Väänik, „Pea ja õlad, põlvedki“
Vaatlemine ja uurimine – kehaosade vaatlus piltidel ja iseendal. Mäng: vaata ennast
Joonistamine – kehaosade kleepimine figuurile,näpuvärvidega silmade, nina ja suu joonistamine Voolimine – segatehnikad- lõikumine, rebimine, puistamine. Mäng: Ma joonistan
Võrdlemine ja arvutamine – Mõisted: sirge ja kõver, Tööleht (vihik) näita missugune joon on sirge ja missugune kõver ( Curved and Straight Line) Arendav mäng: „Palli põrgatamine“ (lk108) Tööleht (vihik) leia õigele loomale õige saba (animal heads and tails)

Mul on pea,suu,silmad- näed?
Mul on pea,suu,silmad- näed?
Kõrvad on mul, jalad, käed.
Nina on mul keset nägu-
see on ikka minu jagu.

Näpumäng: „Tiirlen, keerlen“
Tiirlen, keerlen linnas ringi,
Keeruta sõrmega põsel.
vaatan sisse ühest aknast,
Vii sõrm ühe silma alla.
vaatan sisse teisest aknast,
Libista sõrm teise silma alla.
astun sisse väravast,
Libista sõrm piki ninaselga ninaotsale.
uksekella helistan,
Vajuta ninaotsale.
pühin puhtaks kingatallad,
Hõõru edasi-tagasi sõrmega lõuga.
avan ukse, astun sisse,
Ava õrnalt suu.
istun toolile.
Pane sõrm hammastele.

Mäng: Ma joonistan
Lastele näidatakse suurt lapse pilti. „See on laps. Kus on lapse pea? Mis kujuga on pea?“ (ümmargune). Lapsed näitavad, kus on keha, käed, jalad.
„Täna hakkame joonistama“. Esialgu joonistavad lapsed sõrmega endal kehaosi näidates, hiljem õhus.
Ma joonistan kuu, nina silmad ja suu.
Ma joonistan kaela ja joonistan keha.
Ma joonistan käed ja jalad ka. (laps joonistab õhus)
Kes see on? (laps laiutab käsi)
See olen mina! (laps osutab endale)
Toas olles võivad lapsed sama joonistada paberile, õues pulgaga märjale liivale.

Mäng: Kas sa oskad seda?
Kehaosade asukohta saab seostada erinevate tegevuste matkimisega. Näidata lapsele tegevusi ja rääkida, mida sa teed. Näiteks imiteerida lusikaga söömist, öeldes. „ma söön putru“. Küsida lapse käest „Kas sa oskad seda?“. (Laps matkib ettenäidatud tegevusi – näo pesemine, hammaste harjamine, piima joomine, riietumine).

Mäng: Vaata ennast
Lasta lapsel ennast vaadelda, näidata oma kehaosi ja riietusesemeid. Last saab aidata suunavate küsimustega: Kus on sinu jalad? Kas sul on kingad jalas? Näita kus on kingad. Lasta lapsel kehaosa näitamisel juurde teha liigutusi: Kus on sinu pea? (nooguta peaga), kus on sinu õlad? (kehita õlgu), kus on sinu käed? (plaksuta kätega), kus on sinu jalad? (trambi jalgu).

Arendav mäng: „Palli põrgatamine“
Juhend: laota maha lina või kerge tekk ning lase lastel see äärtest kinni hoides üles tõsta. Aseta rannapall lina keskele ning palu mängijatel lina ühel ajal kergitada, nii et pall õhku tõuseks. Hüüa number „üks“. Kui pall linale tagasi kukub, tõstavad lapsed selle jälle kerge liigutusega üles ning hüüavad „kaks“. Jätkake nii kaua, kuni pall linalt maha kukub ja alustage siis uuesti.

17. jaanuar – tõnisepäev

4. Perekond
Kuulamine ja kõnelemine – perekonnanimi, ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa. Kes on pereliikmetest kõige vanem, kõige noorem? Kes on peres kõige pikem, kõige lühem? Kes on peres lapsed, kes on täiskasvanud? Mida pereliikmed igapäevaselt teevad? Mida teeb ema? Mida teeb isa? Kes abistab ema ja isa? Kui vana on õde ja vend? Kas nad õpivad koolis või lasteaias? Mida teete kogu perega koos? Mis on laste kodused tööd? Kuidas abistavad lapsed vanemaid ja vanavanemaid kodus? Armastus perekonnas. Näpumäng: Perekond (lk13) V täht Tööleht: arusaamine, mille koht on kapis ja mis ei sobi kappi. Põhjendamine.
Liikumine – Arendav mäng: „Tee oma asja“ (lk139)
Muusika – „Hiir keedab putru“ , „Lumepall“ lk 65 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – mõiste peidame ära, peidus Mängud: otsi mind üles, mänguasjade peitus, tööleht-vihik-värvi lõngakera
Kunst – voolimine erinevate voolimismassidega
Võrdlemine ja arvutamine – Tööleht: põrandale asetada paberist väljalõigatud kujundid (ruudu, ringi, kolmnurga ning paluda paigutada pliiatsid ruudule, nööbid ringi ja kirjaklambrid kolmnurgale. Siis värvi järgi. Arendav mäng: „Kes on kastis?“ (lk161). Pabertähtede sobitamine. Tööleht (vihik) pane kokku loomapere (ema,isa ja poeg) (Animal Families)

Näpumäng: „Perekond“
See me vanaisake.
See me vanaemake.
See me kallis isake.
See me armas emake.
See me väike pisipõnn.
Kõik me kokku perekond.
Sõrmed tulevad rusikast välja ühekaupa. Nii avaneb terve pihk.

Mäng: Otsi mind üles
Vahendid: pehme mänguasi
Lõbusas mängus õpitakse orienteeruma ümbruses, leidma ja peitma mänguasju. Valida mõni lastele armas pehme mänguasi ja peita see laste nähes ära. Lugeda salmikest „Jänku ennast ära peidab, katsu tema üles leida. Otsi jänku üles, hoia teda süles“. Minna jänku peidukohta ja hüüda „Leidsin jänku üles, hoian teda süles!“. Lapsed teevad jänkule pai, katsuvad tema pehmet kasukat. Asjade peitmine jätkub, enne esemete peitmist, leidmist lugeda salmikest (vahetada ära peidetud looma nimi). Hiljem peidavad lapsed järgemööda mänguasju, teised otsivad.

Mäng: Mänguasjade peitus
Vahendid: erinevad mänguasjad
Õpetaja näitab esikus olles lastele mänguasju ja juhib laste tähelepanu nende omadustele (kollane pall, roheline auto, sinine klots, pruun karu). Seejärel peidab ta need asjad rühmas kas lauale, tooli alla, aknalauale, riiulile. Lapsed kutsutakse rühmatuppa peidus olevaid asju otsima: Otsi, otsi, lapsuke, kus kaduda võis karuke? Kus karu oli? Vajadusel suunata ja juhtida tähelepanu, kus otsitav asi olla võib (vaata üles, vaata alla, otsi akna juurest, vaata laua alla). Mäng kestab, kuni kõik kadunud mänguasjad (esemed) on leitud.

Pabertähtede sobitamine.
Vaja: tööleht nr.4 (raamat Õpeta mind seda ise tegema), kääre, 2 väikest korvi või karpi.
Kopeerige juurde teine tähekomplekt. Pange kumbki komplekt oma korvi või karpi.
Paluge lapsel viia üks korv lauale, teine võtke ise, Paluge tal panna üks korv enda ette lauale ja teine teie ette.
Paluge lapsel võtta kolm tähte oma korvist ja panna need ritta korvi ette. Leidke samad kolm tähte oma korvist ja pange need virna lapse ette. Paluge lapsel leida kokkusobivad tähed, kuni kõik kolm tähte on paarilise leidnud. Pange tähtede paarid hunnikusse endast paremale. Kui tegevus on lõpetatud, on teil vaja need paarid taas kaheks tähestikuks lahutada.
Kui asi selge, võib minna üle kolme paari sobitamisele.

Arendav mäng: „Tee oma asja“
Juhend: aseta põrandale paberi- või ajalehetükid ning palu alustuseks igal lapsel ühelt tükilt teisele liikuda, kasutades sinu poolt nimetatud liikumisviisi.
– Marsi ühelt paberilt teisele.
– Kõnni kikivarvul ühelt paberilt teisele.
– Hüppa ning plaksuta iga hüppe ajal käsi.
– Hoides käsi puusadel, hüppa külg ees mööda pabereid.
– Hoides käsi põlvedel, hüppa tagurpidi mööda pabereid.
– Tee kaks hüpet edasi ja üks hüpe tagasi.
– Maandudes paberile võta kükkasend
– hüppa, samal ajal kõhtu patsutades ja hõõrudes

Arendav mäng: „Kes on kastis?“
Juhend: aseta suur pappkast põrandale nii, et selle kaaned avaneksid nagu kahepoolsed uksed. Palu lapsel kasti sisse minna ja kaaned sulgeda. Siis koputa viisakalt kaanele ja küsi: „Kes on kastis?“ Sel hetkel lükkab ta ilmselt kaaned lahti ja näitab kõigile oma itsitavat naerunägu, siis ütle üllatunult: „Oi, see on ju (lapse nimi)!“

25. jaanuar – paavlipäev

5.Kodukoht
Kuulamine ja kõnelemine: linn, maa, küla, alev, tänav; Kus võib kodu olla (linnas, maal)? Mille poolest erineb maakodu linnakodust? Kus sina elad? Näpumäng: „Must mees“ (II lk 129), Tööleht: värvi viinamarjad Tööleht (vihik) Talu Õ täht
Liikumine – mööda nööri käimine
Muusika –Viis väikest sõrme“ lk 71 KumpasI„
Vaatlemine ja uurimine – töö- ja abivahendid talvetöödeks (lumelabidas, lumelükkamismasinad jne.), teeme õues talvetöid (lükkame lund ja liivatame teed)
Kunst – värvime õlipastellkriitidega, horisontaalsete joonte tõmbamine (tööleht: joonista redel lõpuni)
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted: hommik – õhtu, sinine vene töövihik lk 4-5 Tööleht (vihik) looma kodu (õhus, vees või maismaal) (animal movement)

Aeda teen, aeda teen, (parem käsi vasakule käele, vasak paremale jne)
ümber maja aeda teen. (kätega suur ring)
Aeda teen, aeda teen, (parem käsi vasakule käele, vasak paremale jne)
varsti valmis ongi see! (plaksutamine)

Näpumäng: „Must mees“
Must mees tuli trepist üles, (kõnni sõrmedega mööda kätt üles)
pühkis jalad puhtaks, (tee õla peal sõrmedega kriips-kraaps)
tõmbas kella – till. (keera kõrvalesta)
Uks läks lahti – kääks. (tõmba suu lahti)

veebruar (küünlakuu) (tuisukuu)

1.Lemmikloomad
(palume lastel tuua oma lemmikloomast pilt)

Kuulamine ja kõnelemine – koerad, kassid, jänesed jne. Hooldamine (pesemine, toitmine, jalutamas käimine, kammimine, paitamine jne.)Loomadel on samasugused vajadused kui meil. Näpumäng: „Viis koerakest“ (lk27), „Kilpkonn“ (lk39). Tööleht: pilt ja jutt Ä täht
Liikumine – seismine ühel jalal (staatiline tasakaal)
Muusika – „ Tere taevas, tere maa“ lk 8 Präänik Väänik„mäng „Muri“, laul „mina ja kutsu“ (Mängukool), „Väike kutsu“ lk 97 KumpasI
Vaatlemine ja uurimine – uurime, mis lemmikloomi kellegil kodus on. Arutame, kuidas neid hooldatakse.
Kunst – guašimaal- jahupudruga segatult
Võrdlemine ja arvutamine – tööleht: õige tee leidmine ja seda mööda minemine (millist teed mööda jõuab koer kondini) Mäng: Suur ja väike koer (sorteerimine suuruse järgi) Mõisted: peal, all, kõrval, ees, taga. Tööleht (vihik) teha vihik harjutustega peal, all, kõrval, ees, taga
Õuesõpe: KIISU
Lapsed seisvad mänguväljaku servas (hiired kodus). Mänguväljaku keskel istub õpetaja, mängukass süles ja loeb:
Küll on tore kiisu,
ümarnäoga Miisu,
küüned tal ja vurrud,
oskab lüüa nurru.
Kiisu jääb magama, hiired liiguvad vaikselt päkkadel mööda mänguväljakut,et kiisu ei ärkaks. Kui kass ärkab, jooksevad hiired ruttu oma kohtadele. Kass ei saa hiiri kätte, on väsinud ja heidab uuesti puhkama.

Kurr-karr, kus sa lähed?
Nurr-narr, nurme lähen.
Mirr-marr, mida otsid?
Hirr-harr, hiiri otsin.
Kurr-karr, kust sa otsid?
Pirr-parr, peenra alt.

Koer läks karja: kimpa-kompa,
saba sorus, pea tal norus.
Koer tuli karjast: vinta-vänta, virdi,
timpa-tampa, tirdi!

Väike kutsu
1. Väike kutsu laulab auh, auh, auh
Sirutades kaela, auh, auh, auh.
Väike kutsu laulab auh, auh, auh
Sirutades kaela auh, auh, auh.

2. Väike kutsu kõnnib edasi,
väike kutsu kõnnib tagasi.
Väike kutsu keerab ümber nii
Väike kutsu hüppab meelsasti

3. Väike kutsu kõrvu liigutab,
väike kutsu peaga noogutab.
Väike kutsu saba liputab
Väike kutsu maha potsatab.

„Kiisuke“
Üks kiisuke läks kõndima, näu-näu-näu-näu-näu.
Ta tahtis kõike vaadata, näu-näu-näu-näu-näu.
Siis vihma hakkas sadama, näu-näu-näu-näu-näu.
Ja kas läks tuppa magama, näu-näu-näu-näu-näu.

Kiisu-miisu, kiisu-miisu (kahe näpuga peopesal kõndimine)
vaiba peale poeb. (näppude vedamine mööda peopesa)
Kiisu-miisu, kiisu-miisu (kahe näpuga peopesal kõndimine)
triipe kokku loeb. (näppude vedamine mööda peopesa)

Näpumäng: „Viis koerakest“
Mul on viis koerakest:
üks liputab saba,
teine käib karjas,
kolmas valvab maja,
neljas jookseb metsarajal,
(neljas hüppab üle aia)
viienda viin jalutama!

Näpumäng: „Kilpkonn“
See on minu kilpkonn. Ta elab kilbi all.
Ta armastab väga oma maja.
Suruda sõrmed rusikasse.
Kui ta tahab süüa, pistab ta pea välja
Sirutada Pikk Peeter ette.
Kui ta tahab magada või teda ähvardab oht, tõmbab ta pea sisse.
Peita sõrm rusikasse.

Mäng: Suur ja väike koer.
Vahendid: suur ja väike mängukoer, suur ja väike kuut (pappkarbist ehitatud), suur ja väike söögikauss, suured ja väikesed kondid ning pallid.
Lapsed kuulavad ja mõistatavad, kelle häält nad kuulevad (koer haugub). Vaadeldakse suurt mängukoera, nimetatakse kehaosi. Suur koer haugub jämeda häälega ja kutsub oma poega (auh-auh-auh). Laua alt kostub peenikese häälega haukumist. Lapsed leiavad sealt väikese koera. Matkitakse suure ja väikese koera häält – kõrge ja madal hääl. Koerte kõhud on tühjaks läinud. Mida koerad söövad? (konti). Lapsed viivad suurele koerale suure kausi, väikesele koerale väikese kausi, kausside sisse sorteeritakse suured ja väikesed kondid. Peale söömist tahavad koerad lastega palli mängida. Suur koer veeretab lastele suure palli, väike koer veeretab väikese palli. Koertele leitakse õige suurusega kuudid. Nüüd peab tasa olema, koerad magavad! Lapsed laulavad koertele unelaulu ja matkivad koerakese liikumist laulumängus „Väike kutsu“
Väike kutsu laulab auh, auh, sirutades kaela, auh, auh, auh.
Väike kutsu kõnnib edasi, väike kutsu kõnnib tagasi.

Muri
Lapsed seisavad ühes viirus, hoiavad käest kinni. Õpetaja on Muri – hoiab käes käpiknukku. Muri heidab magama, lapsed lähevad koera äratama lugedes salmikest:
Meie Muril uni hea,
Käppadele pani pea.
Ärka, Muri, ole kraps
Püüa kinni mõni laps.
Muri ärkab ja hakkab lapsi taga ajama, kelle kätte saab, on uus Muri.

2. veebruar – küünla- e. Pudrupäev – (küünla kuju, värvus, suurus, leek; tuli; tuletõrjeauto)
(karu keerab teist külge, joome punast jooki, mis teeb põsed punaseks, paneme küünlad lauale põlema, võiks teha õue lõkke, joonistada või meisterdada küünlaid)

9. veebruar – luuvalupäev

2.Sõbranädal

Kuulamine ja kõnelemine- kes ja missugune on õige sõber, mängukaaslased Näpumäng: „Viis väikest tüdrukut ja viis poisiklutti“ (lk38) Tööleht: lille värvimine H täht tööleht (vihik) sõbrapäeva ülesanded, h tähe harjutused
Vaatlemine ja uurimine: andmine, jagamine, punane vene töövihik lk 6, tööleht (vihik) leia piltide juurest südamed, värvi H tähed punaseks ja h-d siniseks, värvi südamepuu.
Liikumine – Arendav mäng: „Õhupallidega mängimine“ (lk145)
Muusika – kallistamise laul ja salm, „kaks prisket härrat“, „Minu sõbrad“ lk 96 KumpasI, „Lähme marssima“ lk 35 Kumpas I, „Sõpra otsides“ lk 33 Kaks sammu sissepoole, „Sõbraga koos“ lk 6 SP Muusika
Kunst – küpsetame sõbraküpsiseid, kaart sõbrale kinkimiseks, värvime südant ja kleebime raami, pilt nendele, kes puuduvad või on haiged
Võrdlemine ja arvutamine- rühmitamine suuruse järgi Mäng: Väike ja suur pall

Sõber
KUI SÕBER KUKKUS, HAIGET SAI,
SIIS LOHUTA JA TEE KA PAI.
KUI IKKA NUKKER ON TA MEEL,
VÕID KALL-KALLI TEHA VEEL.
JA KUI EI LOHUTA KA SEE,
SIIS OMA KOMM SA POOLEKS TEE.
EI OLE NÄHTUD LASTEAIAS
VEEL ÜHTKI LAST, KES POLEKS MAIAS.

Kätega teen suure lille, (sõrmed harali kätega lauale patsutamine)
suure lille sõbrale. (kätega lauale suur ring)
Kätega teen suure lille, (sõrmed harali kätega lauale patsutamine)
kingin selle temale. (käed ette, pihud ülespoole)

Näpumäng: „Viis väikest tüdrukut“
Viis väikest tüdrukut läksid jalutama.
Ühe käe sõrmed kõnnivad teise käe peal.
Viis väikest tüdrukut jäid seisma, jutustama.
Mööda läks viis poisiklutti, väikest vembumeest.
Teise käe sõrmed kõnnivad
Koos nad tantsu lõid,
neid kokku kümme sai.
Sõrmed puudutavad üksteist.

Tasapinnaliste kujundite sobitamine
Vaja: tööleht nr.2 (raamat Õpeta mind seda ise tegema), kääre, karpi või korvi, kus väljalõigatud ringe hoida.
Tehke töölehest mitu koopiat paksemale paberile. Lõigake üks ringide komplekt välja ja pange see karpi või korvi.Jätke üks leht puutumata.
Pange tööleht enda ette ja karp selle taha. Võtke ringid välja ja pange need juhuslikus järjestuses töölehe ette ritta. Rääkige lapsele, et tahate ringid õigetesse kohtadesse panna, alates kõige suuremast ja lõpetades kõige väiksemaga. Valige kõige suurem paberist ring ja pange see lehel olevale ringile. Jätkake, kuni kõik ringid on oma kohal. Andke lapselegi proovida.
Tehke sama ka ruutude ja kolmnurkadega.
Variant II
Tehke töölehest 2 kaks suurendatud koopiat paberile A3. Värvige kujundid, iga kujund ise värvi. Soovitav oleks ringid värvida punaseks, ruudud siniseks ja kolmnurgad kollaseks. Näidake lapsele, kuidas sobitada iga kujundit vastava kujundiga töölehel. Lapsele võib meeldida, kui kõik kujundid on nähtaval, mitte karbis.

Mäng: Väike ja suur pall.
Vahendid: 2-3 suurt ja väikest palli.
Palle võrreldakse. Laps eristab suurusi.
I variant
Laual on suur ja väike pall. Õpetaja paneb salaja kotti ükshaaval suure ja väikese palli. Lapsed ütlevad kompimise järgi, kas kotis on suur või väike pall.
II variant
Nii laual kui ka kotis on suur ja väike pall. Laps saab ülesande leida kotist suur pall. Laps leiab kompimise järgi suure palli ja asetab lauale teise suure palli kõrvale. Nüüd on kaks suurt palli. Vaja otsida väikesele pallile kotist paariline. Võrreldakse, kas on õige. Võib öelda, et pallid tahtsid kotist välja saada ja lastega mängida. Lapsed istuvad ringis ja salmikese saatel veeretakse üksteisele palli (läks pallikene veerema, vaata, vaata hoolega, kelle juurde jõuab ta. Veere, veere, pallike, sinna, kus mu sõbrake.

Arendav mäng: „Õhupallidega mängimine“
Juhend: mängi traditsioonilist „Kui-mitu-korda-suudavad-mängijad-õhupalli-lüüa-ja-seda-õhus-hoida-enne-kui-see-maapinda-puudutab“ mängu. Koos võib mängida suvaline arv inimesi, kes üheskoos palli õhus hoiavad. Iga kord, kui pall maapinda puudutab, alustage uuesti number ühest.

14. veebruar – valentini- e. sõbrapäev

3. Eesti lipp, Vabariigi aastapäev
Kuulamine ja kõnelemine – isamaa, emakeel, kodu (linn, maa, tänav),(rahvuslind ja –lill; lipuvärvid; EV president) Näpumäng: „Kus mu pöial“ (lk 35) E täht
Liikumine – kõnd poomil (dünaamiline tasakaal)
Muusika – „Vaata mul on viis väikest sõrme“, „Häälekool“ lk 9 Kumpas2, „Hei lapsed lähme kaubamajja“ lk 46 Kaks sammu sissepoole, „Lahti-kinni“ (lk 21 Kumpas1), „Kinni ja lahti“
Vaatlemine ja uurimine – uurime, missugused on teistest rahvustest inimesed ja kuulame mis keeles nemad räägivad.
Kunst – rakett wc rullist (isadele kinkimiseks)
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted: lahti, kinni. Tööleht: lahtiste ja suletud joonte vahel vahettegemine – millised loomad võivad plehku pista Tööleht (vihik) leia sama värv (color matching)

Eesti on mu sünnimaa
Eesti on mu sünnimaa,
kus ma kasvan suureks!
Siin mu kodu kaunike
isa-ema juures.

Trumm
Trumm teeb põm, põm, põm, põm, põmm (2x)
Trummi pulgad kop, kop, kop, kop, kop, kop, kop, kopp.
Sammun tip, tap mööda teed, – vastu maad kordamööda
Mulle väga meeldib see. Kui ….

Näpumäng: „Kus mu pöial?“
Kus mu pöial, kus ma pöial?
Tema siin, tema siin.
Käed on peidus selja taga. Tuua mõlemad pöidlad üksteise järel peidust välja ja näidata neid.
Tantsu löövad nemad,
tantsu löövad nemad.
Sõnade rütmis pöidlad puudutavad üksteist.
Tubli poiss!
Tubli poiss!
Kiitvalt näidata ühte ja siis teist pöialt.

22. veebruar – peetripäev
24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev
Madisepäev

4.Kodutööd
Kuulamine ja kõnelemine – tubade koristamine, pesupesemine jne. Millega lapsed saavad aidata? (küsime lastelt, mis kodutöid ema-isa kodus teevad ja vastused paneme seinale) Näpumäng: Mul on väike koerake. W täht tööleht (vihik) ilma teemal ülesanded Tööleht: joonistuse jätkamine, Tööleht (vihik) elektrilised kodumasinad
Liikumine – palli vise täiskasvanule (silma ja käe koostöö, oma lihasjõu tunnetamine) Arendav mäng: „Kuum pall/külm pall“ (lk 82)
Muusika – „Pööri-lööri“ lk 34 Kumpas 1, „Poemäng“lk 11 Kumpas2, „Kellad“ lk 16 SP Muusika
Vaatlemine ja uurimine – uurime ja aitame lastehoius teha kodutöid kõik koos. Mäng: Pesupäev (rühmitamine värvi järgi), Pesupulkade kinnitamine, punane vene töövihik lk 14
Kunst – ühevärvimaal
Võrdlemine ja arvutamine – uurime kella
Õuesõpe – Arendav mäng: „Härra kell, härra Kell“ (lk104)

Mul on väike koerake
Mul on väike koerake (tõstetakse pöial)
Koerake on väsinud, läheb pessa puhkama (paneme pöidla pihule)
Emake teeb koerale pai (katame pöidla nimetisõrmega, teine käsi võib aidata)
Isake teeb koerale pai (katame pöidla pikk-peetriga)
Õeke teeb kutsule pai (katame pöidla nimeta-matsiga)
Vennake teeb kutsule pai (katame pöidla väikse sõrmega. Kõik näpud katavad pöialt)
Auh! (lööme pihu lahti) Koerake ärkas!

Pesupulkadega kinnitamine
Vaja: väikest korvi pesupulkade jaoks
Pange pulgakorv enda ette ja hakake pulki aeglaselt korvi serva külge kinnitama. Näidake, kuidas pulka lahti pigistada ja kinni lasta nii, et laps mõstaks, et pulk peab täielikult avanema, et selle saaks korvi serva külge panna ja jälle ära võtta. Kui olete pannud servale umbes viis pesupulka, andke korv lapse kätte, et tema töö lõpule viiks. Kui ta on lõpetanud, näidake talle, kuidas pulki ära võtta ja tagasi korvi panna.

Mäng: Pesupäev
Vahendid: värvilised kausid ja lastele tuttavad riideesemed.
Käpiknukk hakkab pesu pesema ja kutsub lapsed appi pesu sorteerima. Peale riideesemete ja värvuse nimetamist võtab laps ühe eseme ja paneb selle sama värvi kaussi (punased asjad punasesse kaussi jne). Kui pesu on sorteeritud, loeb käpiknukk luuletust „Pesupäev“, lapsed matkivad pesemisega seotud liigutusi ja koos õpetajaga pannakse pesu lõksude abil nöörile kuivama.

Arendav mäng: „Härra Kell, härra Kell“
Juhend: mängijad seisavad suure toa või väljaku ühes otsas ning üks inimene on selle teises otsas.See üksik inimene on härra Kell või olenevalt olukorrast ka proua Kell.
Mängijad karjuvad: „Härra Kell, härra Kell, mis kell on?“ Ja härra Kell vastab: „Kümme“ (või ükskõik mis kellaaeg). Siis astub grupp, lugedes samme kõva häälega kaasa, kümme sammu härra Kella poole. Lasterühm kordab küsimust ja härra Kell annab järjest erinevaid vastuseid. Kui mängijad härra Kellale juba väga lähedale jõuavad, vastab viimane „KESKÖÖ“, mis on märguandeks, et tuleb nii kiiresti kui võimalik härra Kella eest alguspunkti tagasi joosta. Härra Kell proovib kedagi kinni püüda.
Erinevad võimalused:
Härra Kella asemel võib mängida härra Hunti, härra Kängurut või härra Tiigrit. Härra Känguruga mängivad lapsed võiksid astumise asemel hoopis hüpata. Jooksmismärguandena või „KESKÖÖ“ asemel kasutada „SÖÖGIAEG“.

Arendav mäng: „Kuum pall/külm pall“
Juhend: üks mängija on Hüüdja ja peab enne mängu algust teistele seletama, mida iga hüüe tähendab. Mängijad moodustavad ringi ning viskavad üksteisele palli. Kui Hüüdja karjub „kuum pall“, peavad teised palli üle pea võimalikult kiiresti üksteisele viskama.Kui Hüüdja ütleb „külm pall“, peavad teised palli üksteisele õrnalt ja aeglaselt alt üles viskama kuni järgmise käskluse saamiseni. Kui Hüüdja ütleb „kõver pall“, peavad lapsed palli ülestõstetud jala alt teisele mängijale heitma. Kui Hüüdja ütleb „keerupall“, peavad mängijad enne viskamist end keerutama. Kui Hüüdja ütleb „häälepall“, peavad mängijad enne palli viskamist mingit häälitsust tegema.

Kevad:

märts (paastukuu) (urbekuu)

1. Liiklusvahendid
(paluda lastel kodunt kaasa võtta liiklusvahend)
Kuulamine ja kõnelemine – auto, ratas, laev, lennuk, buss jne. Ohud liikluses, looduses. Näpumäng: „Esimene ehmatas“ (lk 18) Nr 9
Liikumine – „Õhupallidega pesapall“ – lööme õhupalle Wc rullidest tehtud kõrisevate kurikatega
Muusika –„laul „Sõidukid“ ja „Lainetel“(Mängukool),“Rattasõit“ lk 57 Kumpas 1 „Ratsasõit“ lk 52 Kumpas 1, „Tublid mehed“ lk 72 Kumpas 2, Auto“ lk 56 Kumpas I, „Automäng“ lk 54 Kumpas I, „Me täna linna sõidame“ lk 49 Kaks sammu sissepoole, „Tulemine“ lk 17 Präänik Väänik, „Ruttu, ruttu rongi peale“
Vaatlemine ja uurimine – pildid, raamatud, õues vaatleme mööduvaid liiklusvahendeid.Mängime kaasavõetud liiklusvahenditega. Tööleht: Sõidukite ja nende liikumisviiside tundmine. Tõmba ring ümber sõidukitele, mis sõidavad tee peal. Sõidukite nimetamine ja kus need liiguvad, milleks neid sõidukeid kasutatakse. Laps võib välja valida, milline sõiduk talle kõige rohkem meeldib ja miks. Mäng: Autode sorteerimine (rühmitab sarnase tunnuse järgi hulgaks), punane vene töövihik lk 7,tööleht-vihik- värvi autod, Tööleht (vihik) liikumisvahendid (Transportation)
Kunst – värvime sõidukeid
Võrdlemine ja arvutamine – pikk, lühike
Õuesõpe: Mäng: Mis on meie õue peal?

Tip-tap, tip-tap, (marsisammu rütm)
lähen sõitma rongiga. (marssimine ringjoonel)
Tip-tap, tip-tap, (jooksusammu rütm)
lähen sõitma rongiga. (jooksmine ringjoonel)
Tuut! Tuut! Tuut!
teeb mulle rong (käsi ülevalt alla 3x)

Näpumäng: „Esimene ehmatas“
Esimene ehmatas eh-eh-ee!
Teine teretas te-te-tee!
Kolmas kogeles ko-ko-koo!
Neljas naljatas ne-ne-nee!
Viies aga vigises vi-vi-vii!
Kuues kumises ku-ku-kuu!
Seitsmes seletas se-se-see!
Kaheksas kamandas ka-ka-kaa!
Üheksas ümises üh-üh-üü!
Kümnes aga küsis: „Kas on kõik?“
Lehvitada käsi.
Jah, on kõik!
Plaksutada.

Mäng: Autode sorteerimine
Vahendid: papist värvilised veo- ja sõiduautod.
Laps rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse (värv, liik) järgi hulgaks. Lapsed täidavad erinevaid ülesandeid, nimetades värvusi, sorteerides ja loendades kuni kaheni.
I variant
Lapsed moodustavad hulki värvuse alusel (kollases karbis kollased, punases karbis punased autod9.
II variant
Lapsed sorteerivad liigi järgi veo- ja sõiduautod eri hulkadesse. Edaspidi saab muuta ülesandeid keerulisemaks (lapsed otsivad välja näiteks kõik punased veoautod ja sinised sõiduautod).

Mäng: Mis on meie õue peal?
Vahendid: pildid, millel on kivi, muru, põõsas, mänd, kask, liivahunnik jne.
Lastele näidatakse pilti ja antakse ülesanne leida see objekt õuealalt, nt. Kõnnin, kõnnin õue peal, vaatan, mida näen ma seal. Vaata ringi hoolega, otsi, kus on kuusepuu. Lapsed jooksevad otsitava objekti juurde ja sellega tutvumisel kasutavad eri meeli (katsumine, nuusutamine). Ümber puu, kivi, põõsa vms saab ringmängu mängida (Kes aias, kes aias, kuusepuu on aias) või laulumängu „Rongisõit“ (õpetaja on rongijuht, lapsed reisijad, rong sõidab, peatub Kivi, Kuuse, Kase ja Liivakasti peatuses).

1. märts – jevdokiapäev
8. märts – naistepäev
9. märts – sorokasveet e. tsirgupäev

2.TÜDRUKUTE NÄDAL
Kolmapäev – Pipipäev (riided kodudest selga, poisid Tommy’d või meremehed,härra Nilsson, laulda Pipi laulu, Pipi seiklusrada – hüpetega mäkketõus, kahekesi kivipallide tassimine, roomamine läbi tunneli, tagurpidi kõnd ja lõpuks mäest alla liuglemine ja jõudsid Segasummasuvilasse, kus Pipi juba pannkooke küpsetas. Pannkoogid olid pikad nagu vihmaussid ja neid pidi sööma pulkadega nagu Hiinas kombeks. Tommydega sai murda kätt (kes on tugevam),Tommyd – Pipid vedasid köit. Aardekirstus olid kingitused) Näpumäng: „Patsi-patsi leivapätsi“ (lk 52) Teeme puuviljapulgad (meloni, apelsini, kiivi, õunatükid laste lükata lastel grillipulkade otsa ning siis sööme koos)
Neljapäev – parfüümipäev ( teeme ise lõhnaõli, vaja pihustatavad pudelid, teha purki värvitud vesi, lisada erinevaid lõhnu, lapsed saavad valida mis lõhn meeldib ja teha enda lõhnaõli, lisada võib veel puruks tambitud lilleõisi ja ka sädelevat glitterit) http://lifelessonplans.org/valentines-day-perfumery/
Tüdrukutele võiks teha käevõrud (Wcpaberi rulis lõigata tükid paraja laiusega, rõngas lõigata lahti ning lasta see kaunistada värvide ja kaunistustega).
Kuulamine ja kõnelemine – räägime emade tähtsusest (teeme tüdrukutele uhked soengud)(riietus, naiste tööd, tüdrukute nimed) Ü täht
Liikumine – roomamine (puusade liikuvus, õlavöötme lihaste tugevus)
Muusika – „õues „Lähme lauldes“ lk 78 KumpasI, „Ronimise mäng“lk 12 Kumpas2, „Pillimehe rütmilugu“lk16 Kumpas2
Vaatlemine ja uurimine – detailide äratundmine ja asukoha määramine Tööleht: leia tüdruku kõrval olevate asjade hulgast tüdruku asjad. Tööleht (vihik) Fairy Preschool ülesanded
Kunst – isetehtud värvid- jahupudru või kliistrimassi sisse segatud toiduvärvid, tugeva
värviga mahlad ja siirupid, emale kinkimiseks isetehtud lill
Võrdlemine ja arvutamine – lapsed panevad ise võileivad kokku

Nukukesel tassike. (kätega näidata mängult tassikest)
Tassikesel täpike. (näpuga vajutada õhku)
Täpike nii pisike, (peopesad kokku)
meeldib väga nukule. (peopesad kokku ja suruda vastu rinda – kallistada)

Näpumäng: „Patsi-patsi leivapätsi“
Patsi-patsi leivapätsi.
Löö käsi tasakesi omavahel kokku.
Siilu, saalu saiapätsi.
Hööru käsi õrnalt vastamisi.
Veere, veere kakku,
veere, veere kakku.
Veeretamisliigutused.
Lükka ahju – hopp!
Käed hoogsalt ette.

12. märts – korjusepäev

3. Konnad, maod
Kuulamine ja kõnelemine – elukoht, toit, liikumine. Näpumängud: Nibinal-nabinal, „Sääsesaks“ (II lk 73)
Liikumine – Arendav mäng: „Vesiroosilehed“ (lk169)
Muusika – laul „Seenelised“, laul „Konn“ (Mängukool), „Pardike ja konnake“ lk 31 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – vaatleme pilte. Õues katse – kaussi vesi ja vaatame, mis upub ja mis jääb vee peale (õunaviil, lusikas, tass, puutükk, legoklots jne)
Kunst –
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted sees ja väljas. Tööleht: kleebi korvi nii palju seeni, et korv saaks täis. Nimetame ka seente nimed (kukeseen, pilvik,puravik) Tööleht (vihik) leia samasugune konn. Tööleht (vihik) konnamäng. http://picklebums.com/2011/03/29/five-green-frogs-printable/, kleebi jäätisepulga otsa konnapildid ja mängi koos jutuga
Õuesõpe: PALLID KORVI
Väljaku keskele pannakse suur kast või korv.Väljakul laiali väiksed pallid. Lapsed hakkavad ükshaaval palle korvi tooma või viskama.

Nibinal-nabinal, (sõrmedega ühes peopesas kõditamine)
kribinal-krabinal (sõrmedega teises peopesas kõditamine)
Redelist üles (sõrmedega kätt mööda üles)
ja redelist alla – (sõrmedega kätt mööda alla)
Lapse suu läheb rõõmust valla! (naeratus)

Näpumäng “Sääsesaks“
Üks ja kaks – (peopesast tulevad välja nimetisõrm ja pikkpeeter)
Sääsesaks (pikkpeeter läheb peopessa tagasi, jääb ainult nimetisõrm-sääsk)
Lendas virr
Pirr, pirr, pirr! (tee nimetisõrmega ringikujulisi liigutusi)
Kaks ja kolm – (sõna „kaks“ ajal tulevad teise käe peopesast korraga välja nimetisõrm ja pikkpeeter, sõna „kolm“ ajal pöial)
Nagu tolm
Juba sääl
Käe pääl (aseta „käesääsk“ teise käe peale)

Arendav mäng: „Vesiroosilehed“
Juhend: aseta põrandale iga lapse jaoks ajaleht. Seleta grupile, et tegelikult pole tegemist mitte ajalehtede, vaid hoopis vesiroosilehtedega ja et nemad pole tegelikult lapsed vaid konnad. Lase igal konnal vesiroosilehele seista ning pane muusika mängima või laula ise mõnda laulu. Nii kaua kui muusika kõlab, peavad lapsed konnade moodi ringi hüppama, see kestab kuni muusika vaibub, siis peavad konnad lehtede suunas tormama. Loomulikult oled sina ühe lehe juba eemaldanud. Siin mängus ei lange ilma vesiroosita jäänud laps mängust välja vaid peab lehte teise konnaga jagama. Kui muusika või sinu laul jälle kõlama hakkab, võid soovitada erinevaid liikumisviise – kekslemine, tagurpidi kõndimine jne.

Five Green and Speckled Frogs – A Counting Song.
Five green and speckled frogs,
Sat on a mossy log,
Eating some most delicious bugs.
Yum! Yum!
One jumped into the pool,
Where it was nice and cool,
Now there are four green speckled frogs!
You could also use a frog puppet for the Mr Frog song.
Mr Frog
Mr Frog jumped out of the pond one day,
And found himself in the rain.
Said he, I’ll get wet,
And I might catch a cold..
A…. A…. A-chooooooooooo!
So he jumped in the pond again.

17. märts – alekseipäev ja patrikupäev
17.märts – käädripäev e. ussiliikumise päev
Kevadine pööripäev – 20 märts
20.märts rahvusvaheline õnne päev
21.märts rahvusvaheline metsa päev
21. märts – pendlipäev

4.Kevade algus
25.märts – vahvlipäev
Kolmapäev – seemnepäev (paneme lastega koos seemned kasvama, uurime erinevaid seemneid)
Kuulamine ja kõnelemine – kevade esimesed tunnused, lilled(lume ja jää sulamine; veekogud; tärkav rohi;kevadriided, kummikud; kevadlilled) Linnud kevadel lõunamaalt tagasi (linnulaul, linnupesa; Näpumäng: „Üks linnuke ütles“ (lk47) Nr 4 Tööleht (vihik) kevad ja taimed -seemned
Liikumine – Arendav mäng: „Põlvikuvise“ (lk149)
Muusika – loodushäälte kuulamine ja matkimine, „Lahti-kinni“, „Kevade tulek“ lk 75 Kumpas I, „Lõokese laul“ lk 76 Kumpas I, „Metsas“ lk 81 Kumpas I, liikumislaul „Lombimäng“ lk 32 Kumpas 2, „Pesaralli“ lk 55 Kumpas 2 (lintidega tants, pesa ajal ühevärvilised lindid ruttu õigele värvi täpile), „Tule, päike!“ lk 70 Präänik Väänik, „Ilm on täna“
Vaatlemine ja uurimine – istutame potti sibula ja paneme kasvama muru, taime kasvamine Mäng: kevad
Kunst – monotüüpia(vihmavari poolikust papptaldrikust, see lasta ära värvida, juurde kleepida vars ja vihmapiisad)
Võrdlemine ja arvutamine – geomeetrilised kujundid (ümmargune, kandiline (ring, ruut), kolmnurk, nelinurk), mäng: Aita leida õige kodu, Arendav mäng: „Kiiresti valmivad tähed“ (lk 68) Tööleht: Aseta (kleebi) õiged kujundid õigesse auku. (ringi ja ruudu õppimine) tööleht (vihik) geomeetrilised kujundid leia piltidelt, tööleht (vihik) kevade pildid (Spring Matching Cards), Tööleht (vihik) vikerkaarel leia teine õige pool rainbowshapematch
Õuesõpe: JOOKSE OMA LINDIKESE JUURDE
Õpetaja jaotab kogu rühma lastele kaht eri värvi lindikesi. Õpetaja jääb mänguväljaku ühte äärde, lapsed temast 5-6 m kaugusele. Kui õpetaja tõstab üles näiteks punase lindi, jooksevad tema juurde ainult punase lindiga lapsed, teised jäävad paigale. Kui õpetaja tõstab üles mõlemat värvi lindikesed, võivad kõik lapsed tema juurde joosta.
Lumi sulab sull-sull-sull, (käed ees sõrmede liigutamine)
õues vesi sull-sull-sull. (käed ees sõrmede liigutamine)
Mina õues sull-sull-sull (käed ees sõrmede liigutamine ja kohapeal tammumine)
kummikud on märjad mul! (pea vangutamine ja oma jalgade vaatamine)

Näpumäng: „Üks linnuke ütles“
Üks linnuke ütles: Ti-tii! Ti-tii!
Ning teine, see kostis: Ni-nii! Ni-nii!
Üks ütles: Ti-tii! Teine kostis: Tri-lii! Tri-lii!
Sest kevade jõudis ju tagasi!
Loo alguses on mõlemad käed linnukesed, kes kordamööda kudrutavad omavahel – ja lõpuks moodustavad koos südame (sõrmeotsad koos)

Mäng: Kevad.
Vahendid: suur pilt kevadest, kokkupandavad pildipooled kevade tunnustest (kollane päike, punane lill, roheline leheke, linnuke pesas jne.).
Vaadeldakse suurt pilti kevadest, nimetatakse seal kujutatud kevadele iseloomulikke tunnuseid. Lauale asetatakse piltide osad, lapsed saavad ülesande panna osadest kokku tervik (esialgu on pildid kaheosalised, hiljem kolme või neljaosalised). Kokkupandavate piltide tagumised küljed on erinevat värvi (näiteks päikese pildi teine pool kollane), pildi osad leiab siis ka vastavalt värvusele. Matkivate liigutustega kohandatud kevadlaul annab võimaluse kevade tunnuseid korrata. Olenevalt aastaajast saab sama mängu mängida suve, sügise ja talve tunnustest.
Kevad saabub, kevad saabub, päike paistab soojemalt.
Lumi sulab, lumi sulab, päike paistab soojemalt.
Rohi tärkab, rohi tärkab, päike paistab soojemalt.
Kevadlilled, kevadlilled, päike paistab soojemalt.
Linnud laulavad, linnud laulavad, päike paistab soojemalt. (Matkivad liigutused)

Mäng: Aita leida õige kodu
Vahendid: suur ring, kolmnurk, nelinurk (kujundiemad) ja väikesed kujundid (kujundilapsed).
Laps eristab kujundeid ja sorteerib vastavalt kujule. Seina äärde põrandale on kinnitatud suured kujundid, põranda keskel on segamini väikesed kujundid. Lapsed nimetavad ja sorteerivad kujundeid ning aitavad kujundilastel koju jõuda. Esialgu sorteeritakse ainult kuju järgi, hiljem võib arvestada lisaks kujule ka värvi. Kus on nelinurga kodu? Kus on punaste ringide kodu? Kus on siniste kolmnurkade kodu? Kui kõik kujundid on kodus oma ema juures, mängitakse laulumängu „Õhupall“ (käest kinni hoides moodustatakse ring, õhupall puhutakse täis sammhaaval tahapoole astudes, lõpuks läheb pall põmdi puruks, mäng kordub).

Arendav mäng: „Põlvikuvise“
Juhend: palli tegemiseks rulli kokku paar sokki ning topi need ühe põlviku sisse. Mängijad hoiavad põlvikust kinni, keerutavad palli oma peade kohal ringi, seejärel lasevad lahti ja vaatavad, kui kaugele see lendab.

25. märts – paastumaarjapäev e. maarjapäev

aprill (jürikuu) (mahlakuu)

1.Raamat
(palume lastel kodunt kaasa võtta mõni raamat)

Kuulamine ja kõnelemine – vaatame ja loeme raamatuid Näpumäng: „Kiisuema keetis putru“ (lk61) Nr 8
Liikumine – marssimine ja peatumine muusika taktis
Muusika – Tere-tere“ lk 10 Präänik Väänik „Sõrmerong“ lk 70 KumpasI, „Sõit-sõit linna“(mänguasjad sülle), „Tuuleke“ lk 36 Kumpas 2, „Ahvide laul“ lk 34 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – pildiraamatud, juturaamatud, õpikud, värviraaamatud jne. Tööleht: Detailide märkamine – tõmba ring ümber nendele raamatutele, mille kaanel on loom. Lapsed proovivad arvata, millest on neis raamatutes juttu ja millist raamatut tema tahaks vaadata.
Kunst – guašimaal seebihelvestega
Võrdlemine ja arvutamine – valime välja lemmikraamatud, lemmikloo ja kõige ilusama raamatu.

Müts-müts, mõmm-mõmm,
kõnnib ringi karumõmm. (karu moodi raskelt astumine)
Karul seljas kasukas, (enda käte, kõhu, jalgade silitamine)
kasuka peal putukas! (näpuotstega kiire liigutus vastu oma kõhtu)

Näpumäng: „Kiisuema keetis putru“
Kiisuema keetis putru.
Ühe käe nimetisõrmega teha teise käe peopesas ringikujulisi liigutusi.
Andis süüa sellele poisile, sellele poisile, sellele poisile ja sellele poisile.
Paitada sõrmi, alustades väikesest sõrmest.
Aga sina, miks sina puid ei toonud,
miks sa vett ei toonud?
Sakutada kergelt pöialt.
Poiss jooksis vett ja puid tooma.
Sõrmed jooksevad selja taha.
Tubli poiss! Nüüd ema annab ka sinule süüa.
Sõrmed paitavad pöialt, suuga võib teha vaikselt söömise häält.

Sõit-sõit, sõit-sõit linna, sõit-sõit, sõit-sõit, sõit, hopp!
Sealt me saame saia, sõit-sõit, sõit-sõit, sõit, hopp!
Pika putke piima, sõit-sõit, sõit-sõit, sõit, hopp!
Laia laastu leiba, sõit-sõit, sõit-sõit, sõit, hopp!

1.aprill – naljapäev ja karjalaskepäev (paluda vanematel tuua või panna selga lastele midagi naljakat – kas müts või muu riideese vm) Teha päeval asju teistmoodi.

2. Tervis

7.aprill maailma tervisepäev
Kuulamine ja kõnelemine – haigus-palavik, tabletid, mõru pulber; kiirabi, arst, punane rist Näpumäng: „Vares keedab putru“ (lk 50), tervislik toit, sport Tööleht: aita jänesel leida käte- ja hambapesuks vajalikud vahendid. Mida on vaja, et ennast pesta ja kus need asjad kodus asetsevad (mis ruumis). Punane vene töövihik lk1 Nr 3
Liikumine – Arendav mäng: „Inimrõngas“
Muusika – Hommikulaul“ lk 9 Präänik Väänik, „Tujulaul“ lk 25 Kumpas2, „Sulamemme laul“ lk 67 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine -pildi tähelepanelik vaatlemine ja sama asja leidmine (ühenda ühesugused asjad joonega)
Kunst – frotaaž ehk (Pane paberi alla papist kujundid või puulehed või mündid või midagi muud reljeefset, nüüd hõõru õlipastelliga nii et paberi all oleva asja muster tuleb paberile nähtavale).
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted rõõmus, kurb – vaatame pilte ja arutame kas laps pildil on rõõmus või kurb. Mäng: Rõõmus ja kurb, Arendav mäng: „Inimvõileib“ (lk166) Lauakatmine.
Õuesõpe: HOBUSED
Lapsed valivad paarilise ja seisavad üks ees, teine taga, moodustades hoburakendi. Lapsed liiguvad hobuvankrid väljakul ringi. Peatudes vahetavad lapsed kohad, eesmine läheb taha, tagumine tuleb ette.

Varesele valu,
harakale haigus,
mustale linnule muu tõbi.
Kivi külge, kännu külge,
suure pika roika külge.
Värr-värr väravast välja,
iga nelja tuule poole.
Meie laps on terve!

Terve laps on spordilaps. (paigal marssimine)
Terve laps on jooksulaps. (paigal jooksmine)
Terve laps on mängulaps. (plaksutamine)
Terve laps on naerulaps. (plaksutamine ja naeratamine)

Näpumäng: „Vares keedab putru“
Vares oma tares
keetis lõunaks putru.
Vares oma tares
lapsi sööma kutsus.
Ühe käe nimetisõrm segab teise käe peopesas putru.
See süüa sai, see süüa sai.
See süüa sai, see süüa sai.
Õrnalt näpistada või silitada sõrmi.
See ilma jäi.
Osutada Väike-Atsile.
„Miks ei toonud vett sa,
jooksid mööda metsa?“
Õrnalt sakutada Väike-Atsi.

Lauakatmine
Vaja: väikest taldrikut, mis mahuks paberile, paksu paberit formaadis A4, pliiatsit, musta viltpliiatsit, nuga, kahvlit, supilusikat, kandikut.
Enne kui te lapsel istuda palute, pange taldrik paberile ja tõmmake selle ümber pliiatsiga ring. Järgige samu samme teiste söögiriistade puhul, nii et tekiks paberile lauakatmise plaan. Käige viltpliiatsiga kontuurid üle, et nad paremini silma paistaksid.
Pange paberileht koos kõigi nõudega kandikule. Paluge lapsel viia kandik lauale ja panna enda ette keskele. Võtke paber ära ja pange see kandiku ette. Öelge lapsele: „Ma tahan nüüd taldriku sinna kohta panna nagu paberil on näidatud.“ Tõmmake sõrmega ümber taldriku serva ja siis mööda paberil olevat joont, nii et teie laps näeb, et kujud sobivad. Öelge lapsele: „Kas sa oskad teised söögiriistad panna nii, nagu paberil näidatud?“ Laotage nad kandikule laiali, nii et laps näeks selgelt iga eset. Julgustage teda sobitama neid esemeid paberilehel kujutatutega.
Lisage muid esemeid nagu klaas või supilusikas ja joonistage nendegi kontuurid. Võite lisada ka salvrätiku, kuid ärge joonistage selle kontuuri: näidake lihtsalt kuidas see volditult kahvli alla panna.

Mäng: Rõõmus ja kurb
Vahendid: peegel, erinevaid emotsioone kujutavad näod (pildid).
Laps orienteerub tunnetes, eristab emotsioone rõõmus/ kurb. Vaadelda lastega piltidelt erinevaid emotsioone (rõõmus, kurb). Küsida lapse käest „Missugune tuju on pildil oleval lapsel? Näita, kus on kurb nägu, otsi rõõmsa näoga pilt. Tee kurb/rõõmus nägu. Millal oled sina kurb, millal rõõmus?“ Eri ilmete tegemisel ja vaatlemisel on hea kasutada peeglit.
Õpetaja jutustab lastele lihtsat jutukest: „Väike tüdruk Mari vaatas aknast välja. Päike paistis, õues oli ilus ilm. Maril on rõõmus meel, ilusa ilmaga saab õues mängida.“ (Matkida rõõmsat ilmet.) „Mari läks sõpra otsima. Vastu tuli koerake. Mari kutsus koera endaga mängima. Koos oli lõbus mängida, koerake ja Mari on rõõmsad.“ (Rõõmus ilme.) „Järsku Mari kukkus mänguhoos ja hakkas nutma.“ (Kurb nägu) „Koerake lohutas tüdrukut, aga Maril oli ikka valus. Siis tuli ema, puhus haigele kohale ja valu läkski üle. Nüüd on Maril jälle hea tuju.“ (Rõõmus ilme.) Arutada lastega, millal laps on rõõmus, millal kurb.

Arendav mäng: „Inimvõileib“
Juhend: lase lastel ringis seista. Teata neile, et hakkad võileiba tegema ja vali välja üks laps, kes peab leiba mängides ringi keskel seisma. Siis küsi: „Mida me veel võileiva peale peaksime panema?“ „Lisame natuke juustu“. Vali välja järgmine laps, kes peab juustu mängima ja palu tal otse leiva ette seista. Jätka teiste „koostisosadega“, näiteks sink, hapukurgid, tomat, lehtsalat jne. Aseta iga kord laps eelmise „koostisosa“ ette. Pärast seda, kui võileib on valmis, teesklevad kõik selle söömist.

Arendav mäng: „Inimrõngas“
Juhend: aseta põrandale ajaleht ja tee vabaviskejoon. Moodustades kätega suure ringi, muutud lapse jaoks elavaks korvpallirõngaks. Julgusta mängijat palli vabaviskejoone tagant rõngasse viskama. Selleks, et laps palli iga külje pealt korvi sisse saaks, liigu toas aeglaselt ringi.

palmipuudepüha ehk urbepäev – pühapäev nädal enne lihavõtteid

3.Teater
Kuulamine ja kõnelemine – teeme lastega koos teatrit – muinasjutt koos teemanukkude ja abivahenditega. (muinasjutt „Kolm karu“)(näitlejad, käitumine teatris, nukuteater) Näpumäng: „Patsu-patsu kooki“ (lk 53) Rütmisalm: Tingel-tangel Tööleht: värvi see mänguasi, mis on raami sees Nr 5
Liikumine – palli püüdmine reketiga
Muusika – rütmisalm „Aprill! Aprill! Krokodill! Alustame emadepäevaks laulude-salmide õppimist, „Kingalaul“ lk 108 Kumpas I„Võlurimäng“ lk 84 KumpasI, „Krokodill“ lk 30 Kumpas 2, „Karussell“ lk 79 Kumpas 2, „Krokodillid“ lk 33 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – iga laps saab teatris rolli
Kunst –pintslitrükk
Võrdlemine ja arvutamine – arutame isetehtud teatritüki üle Mäng: Loomade peitus (muinasjutt „Tare-tarekese ainetel), Sügisega sõbraks lk 19, Tööleht (vihik) mis pildid käivad kokku (what goes together)
Õuesõpe: PÜÜDKE PALLE
Lapsed seisavad ühel pool mänguväljakut. Nende juures seisab
õpetaja korviga. Korvis on iga lapse jaoks pall. Õpetaja viskab korvis olevad pallid laiali, võimalikult kaugele lastest ja mitmes suunas. Pärast sõnu Püüa pall kinni!, jooksevad lapsed palle püüdma, toovad need tagasi ja panevad korvi.

Hiir hüppas ja kass kargas,
vana karu lõi trummi,
kirp aknast välja,
nahkpüksid jalga.
Lõi trummi lõhki,
sai vaevast lahti.

Põdra Maja
1. Põdral maja metsa sees,
väiksest aknast välja vaatab.
Jänes jookseb kõigest väest,
lävel seisma jääb.

2. Kopp-kopp, lahti tee,
metsas kuri jahimees!
Jänes, tuppa tule sa,
anna käppa ka!

Näpumäng: „Patsu-patsu kooki“
Patsu-patsu kooki.
Löö käsi tasakesi omavahel kokku.
Veere-veere kakku.
Hõõru käsi õrnalt vastamisi.
Sili sealihaga!
Tee ühe käega teisele käeseljale pai.
Kasta kanamunaga!
Tee sama teise käega.
Pane ahju – supsti!
Vii käed hoogsalt ette.
Võta välja – lupsti!
Vii käed hoogsalt rinnale.
Söö ära, nämm-nämm!
Vii käed suu juurde.

Mäng: Loomade peitus
Vahendid: lauateatri vahendid (kuusk, põõsas, maja, aed, kivi, loomad).
Sündmustik muinasjutu „Tare-tareke“ ainetel.
Metsas kasvab kuuseke, metsa veerel majake, maja ümber aiake. Kes, kes selles majakeses elab? Majas loomad elavad: karu-mesikäpp, jänes-pikkkõrv, orav-käbikuningas, siil-okaskera ja piiksuja-hiireke. Loomad hakkavad peitust mängima. Karu peidab end kuuse taha, jänes hüppab aia taha, orav ronib puu otsa, siil poeb põõsa alla, aga hiireke istub kivi peale.
Loetakse koos lastega: Üks, kaks, kolm, neli, viis, otsi loomad üles siis. Kus on peidus siilike? Otsi üles jänkuke! Kuhu kodus karumõmm? (lapsed nimetavad, kus loomad ennast peidavad). Nimetatakse kus loomad peidus olid. Mängida laulumängu „Kõnni nagu karuke, hüppa nagu jänkuke“ (matkida loomade liikumist).

Rütmisalm: Tingel-Tangel
Tingel-tangel-tungel, (plaks-plaks) (tingel juures teed väikese küki ja viid käed vasakule alla, tangel juures väike kükk ja käed paremale, tungeli juures käed küljele. Kaks plaksu koos kahe hüppega)
Kära täis on dzungel, (plaks-plaks) (sõna kära juures peopesad rinnal kokku (nagu palvetades), „täis“ juures viid käed üles kuni küünarnukid on sirged, „on“ juures tood käed suure kaarega alla, „dzungel“ juures käed küljele. Järgnevad kaks plaksu kahe hüppega)
Sünnipäev on Bumbul, (plaks-plaks) („sünni“- juures käed vasakule õlgade kõrgusele ja sõrmed pehmelt rusikas, „päev“ juures sama liigutus vasakule. „Bumbul“ juures käed küljele. Kaks plaksu kahe hüppega).
Elevandijumbul. (plaks-plaks) („elevandi“-juures tee oma kätest elevandi kõrvad. Hoia kätega peast kinni ja liiguta küünarnukke ette-taha. „jumbul“ juures ava käed küljele)
Tungel-tingel-tangel, (plaks-plaks) (tungel-tingel ajal keeruta käsi ümber pea, tangel ajal käed küljele. Kaks plaksu koos kahe hüppega)
Limonaad on kange, (plaks-plaks) (astu vasak jalg risti üle parema ja tee pööre. Kaks plaksu koos kahe hüppega)
Jookseb mööda lonti, (plaks-plaks) (kujuta ette, et sul on lont ning näita sõrmedega, kuidas limonaadimullid piki lonti jooksevad. Kaks plaksu kahe hüppega)
Justkui sada tonti. (plaks-plaks) (ja nüüd näita tondi samme. Kaks plaksu kahe hüppega)

Rütmisalm: Aprill! Aprill! Krokodill!
Singel-vingel ninaprill, (singel-vingel ajal joonista parema käega õhku pikali kukkunud kaheksa, ninaprilli ajal pane pöidlad ja nimetisõrmed kokku ja tee neist prillid)
Meil oli kodus krokodill. („meil oli kodus“ ajal patsuta sirutatud peopesadega õrnalt vastu rinda, „krokodilli“ ajal vii parem jalg taha sirgeks ja ongi krokodill valmis. Lasku ülakehaga alla ja toetu küünarvartele)
Krokodill tegi palju nalja, (kergelt paremale-vasakule jõnksutades hakka ülakeha tõstma kokku neli korda)
Ajas lapsed toast välja, („ajas“ ajal löö parema küünarnukiga kõrvale, sõna „lapsed“ ajal löö vasaku küünarnukiga kõrvale, „toast“ajal löö parema sirge käega kõrvale, sõna „välja“ ajal vasaku sirge käega kõrvale.)
Ema võttis raagus viha, („ema võttis“ ajal võta mängult paremasse kätte suur vitsakimp, „raagus viha“ ajal võta mängult vasakusse kätte suur vitsakimp)
Andis talle üle piha (nüüd anna mõlema vitsakimbuga kordamööda krokodillile sugeda)
Krokodill siis nuttis, palus („krokodill“ ajal näita krokodilli nina, „siis nuttis,palus“ ajal näita, kuidas krokodill nutab, korja pisaraid silmist peopessa)
Ära vihu, viht on valus! (pane käed paludes kokku)

4.Ülestõusmispühad ehk munadepühad
(Paluda vanematel tuua munanäituse jaoks muna), hommikul söögiks kook
Pidzaamapidu – kolmapäev (lapsed tulevad pidzaamades ja kaisukad kaasas (kasvatajad ka, joome kakaod, lapsed panevad kasvatajad magama, mängime mänge jne Teeme vahvleid koos lastega, igaühele tops kus laps segab oma taigna valmis millest teeme vahvleid )

Kuulamine ja kõnelemine –räägime munadepüha tähendusest, värvime mune.Lihavõttejänes peidab öösel mune tuppa ja lapsed otsivad need üles (igaühel oma värvi muna) (kukk, kana , tibu – nende erinevused; küülik;kanamuna; munade värvimine; kombed; toit) Ulla Laxeni raamat “Laul, mis leidis sõnad”, Näpumäng: „kanaema istub õrrel“ (lk74) Tööleht: peenmotoorika-täppide joonistamine. Joonista tibudele teri juurde (ühe värviga), näpumäng-lugu „Muna“ Nr 7 Tööleht (vihik) munadepüha ülesanded
Liikumine – pallivise kaugusesse, võistleme munade veeretamises, puhume võidu sulgi
Muusika –“Trummimäng“ (lk 31 KumpasI-trummid vaja), „Tibumäng“ lk 69 Kumpas2, „Kikerik ja Kokerik“ lk 68 Kumpas2, „Kuketibu Kikikoki“ lk 30 Präänik Väänik, „Nädalad on?“
Vaatlemine ja uurimine – ring, ümmargune, ümmarguse kujuga asjade leidmine, õues peidetud asjade leidmine. Uurime, kuhu peitis lihavõttejänku pühadekorvi.
Kunst – munade värvimine, täppide tegemine mitme värviga, jänesed kartulitempliga
Võrdlemine ja arvutamine – päevade nimetused (nädal), sinine vene töövihik lk 2-3
Õuesõpe: VANAEMA JA TIBUD
Lapsed on tibud ja õpetaja kanaema. Ühes mänguväljaku servas on kodu, mis on piiratud 40-50 cm kõrgusele asetatud nööriga. Tibud on kodus, mõne aja pärast kutsub kanaema tibud toitu otsima. Selle peale poevad tibud nööri alt läbi ja tulevad kanaema juurde sööma. Varsti ütleb kanaema: Kull tuleb! ja kõik tibud lähevad koju, pugedes nööri alt läbi.

Jääpurikad
Majaräästa küljes rippusid jääpurikad. Aga siis tuli päike välja ja jääpurikad hakkasid tilkuma: tilk-tilk, silk-silk…
Jääpurikad tilkusid esmaspäeval: tilk-tilk, silk-silk …
Jääpurikad tilkusid ka teisipäeval: tilk-tilk, silk-silk …
Jääpurikad tilkusid kolmapäevalgi: tilk-tilk, silk-silk …
Ka neljapäeval tilkusid jääpurikad: tilk-tilk, silk-silk …
Ja reede: tilk-tilk, silk-silk
Laupäeval paistis päike väga palavasti ja jääpurikad muudkui tilkusid edasi: tilk-tilk, silk-silk, tilk-tilk, silk-silk, tilk-tilk, silk-silk …
Aga pühapäeval?
Pühapäeval jääpurikad enam ei tilkunud. Pühapäeval jääpurikaid enam polnudki. Kuid maja seina ääres oli suur tore loik ja päike naeris sellest loigust lastele vastu.
Nüüd oli kevad käes.

Muna
Muna läks maailma rändama (näita kätega suurt ringi)
Ta veeres ja veeres, veeres ja veeres. (tee kätega veeremise liigutusi)
Koer nägi muna, kuid ei hakanud jändama (sõna „jändama“ juures löö hooletult käega)
ja nii see muna ikka edasi veeres. (tee kätega veeremise liigutusi)
Lambake sattus muna teele,
Muna aga veeres ja veeres ja veeres (tee kätega veeremise liigutusi)
Suurest imestusest kaotas lambake keele, (pane käsi suu ette)
aga muna aina usinalt edasi veeres. (tee kätega veeremise liigutusi)
Harakas puuladvast märkas nüüd muna (pane käsi silmade juurde ja vaata)
kädistas ja lendu tõusiski juba. (imiteeri linnu lendu)
Muna siis ehmatas, (pane käsi suu juurde)
koju tagasi veeres. (tee kätega veeremise liigutusi)
Koerast ja lambast, kiirelt mööda keerles (tee kätega veeremise liigutusi)
Koju jõudis lõpuks väsinuna muna, (pühi otsaesist)
veeres kiiruga pesasse – krõks (tee kätega veeremise liigutusi)
Tohutut rõõmu tundis kanaema,
kui lõpuks käis kauaoodatud prõks. (käed küünarnukist kõverdatud, matki kana tiivaliigutusi)

Ti-Ti, ti-ti, (parema käe nimetisõrm ja pöial moodustavad linnu noka, mis käib kinni-lahti)
tibuke läks kõndima. (parema käe sõrmed kõnnivad teise käe peal)
Ki-ka, ki-ka, (vasaku käe nimetisõrm ja pöial moodustavad linnu noka, mis käib kinni-lahti)
kikast taga otsima. (vasak käsi pea juures ühele ja teisele poole)
Ti-ti, ti-ti, (parema käe nimetisõrm ja pöial moodustavad linnu noka, mis käib kinni-lahti)
tibu leidis kikka ja …. (vasaku käe sõrmed kõnnivad teise käe peal)
Ki-ka, ki-ka, (vasaku käe nimetisõrm ja pöial moodustavad linnu noka, mis käib kinni-lahti)
Ussi maa seest otsis ta. (nimetisõrm „vingerdab“ ussi moodi)

Näpumäng: „Kanaema istub õrrel“
Õues päike paistab kõrgel,
Päikese liigutus.
kanaema istub õrrel.
Üks käsi õrs, teine kana.
Pesa sisse mune poetab,
Pesa muutub munaks.
varsti tibukesi loeb ta.
Pesast kostub toks, toks, toks
Koputada põrandale.
ja muna katki läheb – koks.
Oma pea sealt välja pistab
esimene tibutita.
Rusikast sirutab välja nimetisõrm.
Pesast ikka kostub praks,
tibukesi juba kaks.
Rusikast sirutub välja teine sõrm.
Lõpuks kokku loeb nad siis –
kokku saab neid täpselt viis.
Näidata kõiki viite sõrme.

14. aprill – künnipäev

5.Muinasjututegelased
Kuulamine ja kõnelemine – haldjad, võlurid, rääkivad loomad jne.(tegelased; reaalsus ja väljamõeldis) Rütmisalm: Kuningas Nimm-namm Näpumäng: „Leivakakuke“ (lk80) Tööleht: joonista siilile okkad Nr 6
Liikumine – mahahüpped pingilt
Muusika – laul „viis väikest varblast“(mängukool) “, „Kuidas keegi liigub“ lk 50 KumpasI, „Kakuke“ lk 20 Präänik Väänik, „Näljaste loomade laul“ lk 21 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – loeme muinasjutte ja vaatame pilte
Kunst – paberbatika (joonistame väljamõeldud tegelase)
Võrdlemine ja arvutamine – Üks, paar.. Tööleht (vihik) leia üks lill või mitu lille ning aseta nad õigesse lahtrisse.
(idee: teha õhtul piraadiõhtusöök: söömine teha võimlemistoas, panna maha näiteks vaibad mis on nagu saared, saare ümber on aga vesi ning sinna ei tohi minna, ühe saare pealt teisele saab näiteks paadiga (tõmmata nööriga mingit väikest matikest või siis auto peal saab ka üle või siis mööda silda 🙂 Ühe saare peal on siis mingid näksid ehk siis söömine, teise saare peal äkki saab juua.)
Õuesõpe: HÜPPA ÜLE NÖÖRI
Õpetaja asetab maha väikeste vahemaadega 2-3 värvilist nööri.
Lapsed hüppavad järjest üle kõigi nööride.

Näpumäng: „Leivakakuke“
Ennemuiste elas taat oma eidega. Taat soovis, et küpsetagu eit talle leivakakuke. Eit korjas siis jahutolmu mitmest kotist kokku ja küpsetaski leivakakukese, võidis pealt võipiimaga ja pani akna peale jahtuma.
Siia sobiks hästi näpumäng „Tee kakku“
Kakuke jahtus, jahtus akna peal, kuni tal aeg igavaks läks. Keeras siis ennast akna pealt müüripeale, müüri pealt akna alla maha ja hakkas teed mööda edasi veerema.
Veeremise liigutus kahe käega.
Veeres, veeres teed pidi ikka kiiremini ja kiiremini. Teel tuli vastu jänes ja ütles: „Kakuke, kakuke, ma söön su ära!“
„Ära söö, ära söö! Kuula, ma parem laulan sulle.“
„No laula pealegi!“
Üks käsi on kakuke ja teine käsi jänes.
Kakuke laulis:
„Jänesekene, jänkukene,
eide käest pagesin ära,
taadi käest pagesin ära,
sinu käest pagen ka ära.“
ja kakuke hakkas jälle kiiresti-kiiresti edasi liikuma, nii et jänes ei saanud mitte ligigi.
Veeremise liigutus.
Veeres ikka edasi ja edasi metsa mööda, kuni tuli hunt vastu ja ütles: „Kakuke, kakuke, ma söön su ära!“
„Ära söö, ära söö! Kuula, ma parem laulan sulle.“
„No laula pealegi!“
Käed on kakuke ja hunt.
„Hundikene, soekene,
eide käest pagesin ära,
taadi käest pagesin ära,
jänese käest pagesin ära
sinu käest pagen ka ära.“
Kakuke hakkas kiiresti jälle veerema ja pääseski niiviisi hundi käest.
Käed teevad veeremise liigutust.
Veeres siis kakuke ikka edasi ja edasi, kuni talle karu vastu tuli ja ütles: „Kakuke, kakuke, ma söön su ära!“
„Ära söö, kange karu!“ Ma parem laulan sulle ilusa laulu.“
Kakuke laulis:
Üks käsi kakuke, teine karu.
„Karukene, kangekene,
eide käest pagesin ära,
taadi käest pagesin ära,
jänese käest pagesin ära,
hundi käest pagesin ära,
sinu käest pagen ka ära.“
ja kohe hakkas kakuke jälle edasi liikuma, kiiresti-kiiresti, ei karu saanud talle ligigi.
Käed „veerevad“.
Veeres ja veeres siis kakuke ikka edasi metsa mööda ja nurme mööda, kuni vastu tuli rebane.
Üks käsi kakuke, teine rebane.
Rebane nägi kakukest veeremas, jooksis lähemale ja ütles: „Tere, kakukene!“
„Tere, tere!“
„Kui ilus ja kui ümarik sa oled.“
Kakukesele meeldis rebase kiitus ja ta hakkas talle laulma:
„Rebasekene, Reinukene,
eide käest pagesin ära,
taadi käest pagesin ära,
jänese käest pagesin ära,
hundi käest pagesin ära,
karu käest pagesin ära,
sinu käest pagen ka ära.“
„Küll on ilus laul! Kahju aga, et mul kõrvakuulmine on töntsiks jäänud. Tule istu mulle nina peale ja laula veel üks kord, kuulen siis paremini.“
Käekakuke istub käerebase ninale.
Kakuke istus rebase nina peale ja laulis uuesti oma laulu. Kaval rebane aga tegi kord amps! ja kakuke oligi söödud.
Käerebane teeb suu lahti ja käekakuke lupsab sinna sisse.
Käekakukese võib asendada herneste või riisiteradega täidetud kotikesega.

Rütmisalm: Kuningas Nimm-Namm
Elas kuningas (tõsta parem käsi harali sõrmedega pea taha, sõrmed on nagu kroon)
Nimm-namm. (pigista käsi rusikasse-kroon on kadunud, ava sõrmed – kroon on tagasi)
Kellel oli hõbekamm. (hoia küünarnukid õlgade kõrgusel. Tee oma kätest kamm harali sõrmedega)
Sellega ta juukseid silus, (tee nagu kammiksid juukseid)
Ise mõtles: „Olen ilus“ (pane käed lõua alla justkui mõtleksid pingsalt. Sõnade „olen ilus“ juures hakka pead noogutama.)
Nagu värvitrükipilt“ (joonista kätega enda ees suur nelinurkne pilt)
Aga nurgas pilkas kilk: (liiguta pead küljelt küljele: sõna „aga“ juures pea parema õla suunas, sõna „nurgas“ – pea vasaku õla suunas, „pilkas“ – pea paremale, „kilk“ – pea vasakule)
Kahjuks on su lugu nii, (sõnade „kahjuks on“ ajal lööd parema käega enda ees, „su lugu nii“ ajal lööd vasaku käega enda ees.)
Ilu pole sugugi („ilu“ ajal pane väljapoole pööratud peod kõrvuti enda ette ja ava käed, „pole sugugi“ ajal raputa pead)

Katse: Jäätumine, sulamine – valage lapsega morss läbipaistvasse plasttopsi ja asetage sügavkülma. Kui jook on kapis piisavalt tahenenud, lisage sinna mõned marjad ja laste lõpuni jäätuda. Vaadake seda koos lastega ja asetage plasttops näiteks kuumaveevanni, et jää kiiresti sulaks.

23. aprill – jüripäev
23.aprill – ülemaailmne raamatu ja roosi päev (mees kingib roosi ja naine raamatu) 1930a. Barcelona raamatukaupmehe romantiline idee.
25. aprill – markusepäev

mai (lehekuu)

1.Emadepäev
(paluda tuua ema ja lapse pilt seinale panekuks, teha plakat laste ütlemistest seoses emaga)
Kuulamine ja kõnelemine – räägime emast, tema töödest ja tegemistest. Näpumäng: „Teeme,teeme“ (lk56), „Pott ja pada“ (lk 57) täht E
Liikumine – VEERETAGE PALLE
Õpetaja jagab lastele suured pallid. Ta paigutab lapsed seisma joone taha. Õpetaja märguandel veeretavad lapsed palle kaugusse. Pallide järele võivad lapsed joosta või roomata. Seejärel tulevad lapsed palliga uuesti joone taha ning veeretavad palli võimalikult kaugele.
Muusika – Tere lapsele“ lk 10 Präänik Väänik, „Palve“ lk 36 Kumpas I, „Mida mina oskan“ lk 43 Kumpas I, „kes mind aitab“ lk 62 Kumpas I, „Issi ja emme“ lk 63 Kumpas I
Vaatlemine ja uurimine – Laulumäng: pane lill õigele kohale (rühmitamine värvuse järgi), tööleht-vihik-värvi õhupall
Kunst – rasvakriidid ja vesivärvid
Võrdlemine ja arvutamine – all-üleval Tööleht: osa järgi terviku aimamine- ühenda iga kehaosa õige loomaga
Õuesõpe- Arendav mäng: „Rannapalli põrgatamine“ (lk108)

Näpumäng: „Teeme, teeme“
Teeme, teeme, mis me teeme?
Teeme taignarullikese.
Saame, saame, mis me saame?
Saame saiapullikese.
Rosinad siin ja rosinad seal,
pähklid siin ja pähklid seal.
Teeme võõba ka peale: pzzzz…
Oi, kui magus! Näm-näm-näm!
Ringis istudes lüüa kätepatsu, rullida kujuteldava taignarulliga, riputada rosinad saiale ja siluda peale võõp. Pista sai- supsti – suhu ja siluda kõhtu.

Näpumäng: „Pott ja pada“
Mull-mull-pahh! Mull-mull-pahh!
Mull-mull palav mul! Pahh-pahh palav jah!
Mull-mull pahh! Mull-pahh-pahh!
„Mull“ – rusikas käte ringitamine
„Pahh“ – sõrmede sirutamine

1.mai – volbripäev
emadepäev – kuu II pühapäev
9. mai – kevadine nigulapäev

2.Aed ja aiatööd
Kuulamine ja kõnelemine –kaevamine, istutamine, kastmine, seemned, aiatööriistad. Looduskeskkond (puhas vesi, õhk, ümbrus)(reha, labidas, kaevamine, istutamine, külvamine) Näpumäng: „Hiir keedab putru“ (lk 59) Nr 10
Liikumine – kõnd mööda nööri, peenmotoorika – nööpide tõstmine ühest hunnikust teise vastavalt värvile
Muusika – erinevate pillidega tutvumine-kõlapulgad, kellukesed, tamburiin, „Päikene ja pilveke“ lk 71 Präänik Väänik, „Metsas tore kõndida“ lk 80 KumpasI,
Vaatlemine ja uurimine – õues jälgime taime kasvamist, punane vene töövihik lk 12,
Kunst – õitsev puu (joonistatud puule kleepida popcornid)
Istutame igale lapsele topsi sisse sibula.
Võrdlemine ja arvutamine – ainus ja mitmus (üks ja palju) Mäng: värvilised pallid (rühmitamine värvi järgi)
Tööleht: Kleebi õue põõsa ja liblikad, kassi tuppa. Tööleht (vihik) sorteeri pildid eraldi taimed ja loomad, Tööleht (vihik) mida millestki saab ( Where Things came from II) Tööleht (vihik) aiatöövahendid (garden tools), tööleht (vihik) sorteeri õigesse kasti linnud ja aiatööriistad

Näpumäng: „Hiir keedab putru“
Hiirelastel on kõht tühi.
Paluvad emal putru keeta.
Vesi on otsa saanud, tarvis minna kaevule.
Hiireema võtab ämbri ja jookseb
tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäele,
Sõrmeotstega mööda lapse käsivart õlale.
hüppab alla orgu,
Kaenla alla.
võtab kaevust vett.
Kõdistada.
Hüppab mäe otsa
Sõrmed õlale,
ja jookseb tibinal-tabinal
kribinal-krabinal tagasi koju
Sõrmeotstega mööda käsivart käeseljale.
Võtab kastruli,
Lapse peopesa.
kallab sisse vett, puistab jahu, soola,
paneb sisse võid
Imiteerida loetletud tegevusi
ja hakkab putru keetma
Ringitada sõrmega lapse peopesas.
Hiir keedab putru,
Hiir keedab putru,
Annab igale lapsele.
Annab Kikile, annab Mikile, annab Sillile, annab Millile, annab väiksele Rikile
Raputada järgemööda igat sõrme.
putru jagub ka sinule,
putru jagub ka minule.
Nämm-nämm – nää, oi kui hää!
Oi kui hää!

Mäng: Värvilised pallid
Vahendid: väiksemad värvilised pallid ja värvilised korvid.
Laps eristab põhivärve, rühmitab esemeid ühe tunnuse (värvus) põhjal. Mõisted üks ja palju.
I variant
Suures korvis on punased ja sinised pallid. Koos vaadeldakse ja nimetatakse, mis värvi need on. Õpetaja asetab punase palli punasesse ja sinise palli sinisesse korvi. Lapsed võtavad suurest korvist palle ja asetavad sama värvi korvi. Tegevust saadab õpetaja selgitav jutt, nt „Mari paneb punase palli punasesse korvi. Mati, pane sinine pall sinisesse korvi.“ Kui pallid on sorteeritud, mängitakse lõbusat liikumismängu „Püüa palle“ (kõik pallid visatakse õhku, lapsed püüavad, korjavad ja toovad pallid uuesti õige korvi sisse). Edaspidi võetakse mängu ka kollased ja rohelised pallid.
II variant
Õpetaja annab igale lapsele ühe palli, laps nimetab selle värvuse. Õpetaja näitab punast palli ja lausub „Kellel pall on punane, näita seda kõigile. Kellel pall on sinine, tõsta pall kõrgele.“ Seejärel saavad lapsed ülesande asetada oma pallid õiget värvi korvidesse (tegevust saadab õpetaja selgitav jutt, nt „Maril on üks pall, ta paneb ühe punase palli punasesse korvi“). Lõpetuseks mäng „Veereta sõbrale“ (lapsed istuvad ringis, palli sõbrale veeretades lausutakse „Läks pallikene veerema, sa vaata, vaata hoolega, kelle juurde jõuab ta“.

3.Putukad

15.mai rahvusvaheline perepäev
Kuulamine ja kõnelemine – uurime erinevaid putukaid (lepatriinu, liblikad jne) Näpumängud: „Sitikad“ (II lk 27), „Mesilased“ (lk72) „Ämblik koob võrku“ (lk92), „Ämblikud“ (lk93) Nr 11 Tööleht (vihik) putukad
mäng: Põrnikad – Lapsed on põrnikad ja lendavad mänguväljakul. Õpetaja hüüde peale: Põrnikad kukkusid!, laskuvad lapsed selili ning teevad käte ja jalgadega vabalt liigutusi. Mäng kordub.
Liikumine – hüppamine koosjalgadega, TABA KEEGLIT
Lapsed seisavad joonel.Igal lapsel on pall. Keeglid on asetatud 5-10 m kaugusel.Mitu keeglit saad palli veeretades maha.
Muusika – kõndides pilli mängimine (kõristiga „Sõit-sõit sinna“), laul „lepatriinu“ (lk 82 KumpasI ) , „Suss-suss vihmauss“ (lk 33 Kumpas 1), „Väikesed putukad“ lk 83 KumpasI, „Liblikas“ (vihik), „Lendas ükskord liblikas“ lk 74 Präänik Väänik, „Kinni ja lahti“
Vaatlemine ja uurimine – uurime õues putukaid Tööleht: kujule õige varju leidmine. Ühenda putukas oma varjuga Tööleht (vihik) kleebi putukale õiget värvi täpp, Tööleht (vihik) leia õige sajajalgne vastvalt värvile caterpillar
Kunst – lõikamine ja liimimine Liblikas – wc paberirullist keha (sinine), 4 ringist (kollane, roheline) tiivad, tundlad (sinised) Mäng: Liblika lend (endatehtud liblikaga), mullikile lasta lastel katta kollase värviga, sellega teha paberile jälg, tekib nagu mesilase tare, siis näpuga suruga täpp ning teha sellest ise mesilane
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted „rohkem“ ja „vähem“ tööleht: millisel lepatriinul on rohkem ja millisel vähem täppe. Tööleht (vihik) leia õigele liblikale teine pool, tööleht (vihik) sorteeri pildid vastavalt kas putukad või lilled, tööleht (vihik) putuka mäng http://picklebums.com/2013/11/15/catch-a-bug-free-printable-game/
Õuesõpe – Arendav mäng: „Taksituste rohkus“ (lk 46)

Näpumäng: „Sitikad“
Sitikad, satikad siputavad sambla sees. (aseta peopesad ülespidi ja liiguta sõrmi)
Sitikad, satikad sip-sip-sip-sip-sip.
Sitikad, satikad sosistavad sambla sees. (suuna peopesad üksteise poole ja liiguta sõrmi)
Salaja, salaja sos-sos-sos-sos-sos.

Lõbusa sitasitika laul
Kribin-krabin, kribin-krabin
Sitasitik, sibin-sabin.
Sibas üles suurest mäest
(laps on selili maas, „kõnni lapse jalgadega)
Jooksis alla kõigest väest
(„jookse“ lapse jalgadega)
Hüppas hips ja hüppas hops
(„hüppa“ jalgadega ühele ja teisele poole)
Ja siis maandus maoli mats!
(aita lapsel kõhuli keerata)

„Lepatriinu”
1. (kõnd ringis, käed selja peal koos, siis jooks)
Kes seal kõnnib mööda teed, lepatriinu on ju see (2x).
Vaadake kui rõõmsasti, ikka liigub edasi (2x).

2. (kükitus käed põse all, siis selili või seistes siputada käsi ja jalgu)
Ja kui ära väsib ta, siis ta heidab puhkama.
Jalad välja sirutab, neid siis rõõmsalt siputab.

3. („lend” ringis, „lend” keerutades)
Jälle õhku tõuseb ta, tore on ju lennata.
Tiivad välja sirutab, hoogsalt ennast keerutab.

Õues lendab liblikaid,
kirjusid ja kollaseid. (kätega lehvitamine, ringi liikumine)
Kõrgele nad lendavad (varvastel liikumine ja kätega lehvitamine)
ja siis lillel puhkavad. (kükitamine)

Mesilane summ-summ (lendamise matkimine)
lendas õue summ-summ. (lendamise matkimine)
Mesilane sumiseb, (huuled torusse ja sumisemine)
lillekene naeratab. (käed ette, randmed koos – moodustub õis, ja nägu naerule)

Näpumäng: „Mesilased“
Vanas õunaaias seisavad mesitarud.
Saabub hommik, mesilased veel magavad.
Päike tõuseb ja mesilinnud ärkavad.
Nad lendavad tarust välja mett korjama.
Bzz-bzz-bzzz-bzz-bzzz- kõik mesilased
lendavad aasale ja metsa ja aeda
ja … – bzzzzzzzzzzzzzzzzzz.
Nad korjavad mett ühe õie pealt
ja teise õie pealt.
Saabub õhtu. Päike loojub ja mesilastel on aeg magama minna.
Nad lendavad tarusse tagasi – bzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz
Mesilinnud sumisevad veel natuke
ja jäävad siis magama.
Rusikas peopesa on mesitaru, kust ühekaupa hakkavad välja lendama mesilinnud (sõrmed). Mett võib korjata laste päid õrnalt kõditades. Õhtu saabudes lähevad tiivulised rusikasse tagasi.

Näpumäng: „Ämblik koob võrku“
Ämblik, ämblik võrku koob,
Ämblik, ämblik õnne toob.
Pöialde ja nimetisõrmedega teha kerimisliigutusi
Kerimisliigutus: parema käe pöial panna otsapidi vasaku käe nimetisõrmele ja vasaku käe pöial parema käe nimetisõrmele. Vahetada sõrmede kohad nii, et parema käe nimetisõrm pöörab vasaku käe pöidla peal ringi ning parema käe pöial leiab vasaku käe nimetisõrme.
Siis, kui sajab tip-tip-tip,
Sõrmedega vihmasaju imiteerimine.
ämblik toas on õnnelik.
Kallistada iseennast või asetada mõlemad käed südamele.

Näpumäng: „Ämblikud“
Tilluke ämblik roniv mööda rohukõrt üles.
Ta ronib ja ronib ja ronib … Ta ronib edasi
kõrgemale ja kõrgemale, kuni jõuab hästi
kõrgele – rohukõrre tippu.
Kõverdatud pöidla ja nimetisõrmega teha kerimisliigustust, käed liiguvad alt üles kõrgele pea kohale.
Ja mida ta näeb? Ta näeb igasuguseid
huvitavaid asju, mida rohukõrre otsast
võimalik näha. Näeb vihmaussi
ja lepatriinut ja hiirt ja rotti ja mutti ja …
Lapsed ise pakuvad erinevaid asju.
Siis laskub ta mööda võrguniiti alla –
viuuuuu – maa peale tagasi.
Käed tulevad ülevalt – viuhti – alla tagasi.
Nüüd aga ronib suurem ämblik mööda
põõsast üles. Ta ronib ja ronib …
kuni jõuab põõsa otsa.
Pöial ja nimetisõrm sirutavad ennast välja ning teevad suuremat kerimisliigutust.
Ja mida ta näeb? Kassi, koera ja kana
ja kukke ja jalgpalli ja mängutraktorit …
ja kõiksugu muid asju.
Siis tuleb ka tema mööda võrguniiti
maa peale tagasi – viuuuuuu
Käed tulevad ülevalt alla
Ja nüüd ronib päris suur ämblik,
Tema ronib puu latva. Ta ronib ja ronib ja ronib …
hästi, hästi kõrgele –
ja näeb hästi, hästi kaugele.
Pöial ja Väike Ats teevad suure ämbliku, kes kerimisliigutustega liigub kõrgele pea kohale.
Ta näeb maju ja autosid ja põlde ja ojasid …
Suur ämblik tuleb – viuuu – maa peale tagasi.

Mäng: Liblika lend
Vahendid: mänguliblikad (või lepatriinu, mesilane) on kinnitatud tualettpaberi rullile. Lapsed hoiavad liblikat käes ja vastavalt õpetaja esitatud tekstile matkivad liblika lendu oma kehast lähtuvalt. Mäng sobib mängimiseks nii toas kui õues. Teksti võib esitada vaheldumisi kas lauldes või ilmekalt lugedes, kuni liblikas on peatunud lapse erinevatel kehaosadel või õues olevatel objektidel.
Liblikas väike, liblikas väike, oled kollane kui päike,
liblikas väike, liblikas väike, lendas ninale, õlale, kõhule, põlvele …
Liblikas väike, liblikas väike, oled kollane kui päike,
liblikas väike, liblikas väike, lendas lillele, murule, põõsale, kivile …

Arendav mäng: „Takistuste rohkus“
Juhend: kasuta takistusraja ülespanekuks mööblit. Mõtle eessünade peale. Kas tahad, et keegi liiguks millegi alt läbi, üle millegi, ringiga ümber millegi, millegi vahelt läbi või millestki risti üle. Mõtle suundade peale: Kas peab kuskilt üles ronima, kuskilt alla tulema, millegi sisse ronima, millestki välja tulema. Mõtle liikumist väljendavate tegusõnade peale. Millestki üle hüppama, millegi külge klammerduma, millestki mööda minema, millestki otse üle minema, tagurpidi või küljega üle minema, millegi alt läbi roomama, millenigi jooksma. Märgi takistusraja stardijoon paberilipikuga, vaibaga või ükskõik millega, mis alguspunkti ära määraks. See reegel väldib üksteisele vahele trügimist ja loob mängus teatud korra, mis on vajalik, kui palju lapsi koos mängib. Võib lisada ka kellukesehelina või mõne muu signaali, mis raja edukast lõpetamisest märku annab. Lapsed võivad rada läbida üksteise järel või kordamööda, nii et teised eduka lõpetamise puhul aplodeerida saaksid.
Mõned soovitused takistusteks:
– Laud, mille alt läbi ronida.
– Kaks rida toole, mille vahelt läbi jalutada.
– Taburett, mille ümber hüpelda.
– Raamatuhunnik, millest üle karata.
– Tool, millel seista ja millelt alla hüpata.
– Joon põrandal, mida mööda tagurpidi kõndida.
– Kast, milles istuda ja edasi vingerdada.
Õues võimalused:
– Murdunud palk, millest üle hüpata.
– Puu, mille ümber kekselda.
– Kivi, mille peale ronida ja siis sealt alla hüpata.
– Ruudud kõnniteel, mida mööda edasi hüpata.
– Tänavavalgusti, milleni joosta, mida puudutada ja lõpuks tagasi joosta.

Putuka mäng:
You’ll Need:
Free printable catch a bug game pdf.
Scissors
A dice, or two.
An extra dice or small square wooden block.
Glue
The pdf contains six different game boards with a big jar on each sheet. You can laminate or contact the game boards for extra durability if you like.
The pdf also contains a sheet of bugs. Depending on how you play the game and how old your child is you will need to print out multiple copies of this sheet. Cut out each bug’s circle to make the playing pieces.
At the bottom of the bug sheet is a set of six coloured dots, use these dots to make a colour dice. Cut them out and glue them on to your extra dice or onto a small square wooden block. We just used a simple glue stick to glue ours on and it worked well.
How to Play:
The idea behind this game is really simple… put the little bugs in your jar. How you do that will depend on what version of the game you want to play.
Simple Colour Sorting Bugs.
Without using the dice, just arrange the playing boards and bugs on the table and encourage your child to sort the bugs into the jar with the matching coloured lid. This is an easy, non-competitive game for a small child who is learning colours.
Simple Catch a Coloured Bug Game.
Give each player a playing board and place the bugs in the middle of the table. The more players you have the more bugs you’ll need. Using the colour dice each player takes turns to roll the dice and then put that colour bug in their jar.
This can be played as a non-competitive game which is great for kids who are just learning how to take turns and follow rules. If you want to have a winner then give each child a matching set of coloured bugs – say 3 of each colour. If you roll a colour and you don’t have any bugs of that colour left you miss a turn, and the first to get all their bugs in the jar is the winner.
Count and Catch a Bug Game.
Give each player a playing board and place a pile of bugs in the middle. The more players you have the more bugs you will need. Using a regular dice, each player takes turns to roll the dice and put that number of bugs in their jar. The first person to fill their jar with bugs wins.
For older children use two dice and add both numbers together. Or make it really tricky by using the colour dice too, so players have to put the right number and colour of bugs in their jar.
4.Värvid
(sinine esmaspäev, kollane teisipäev, roheline kolmapäev, punane neljapäev, kirju reede)
(paluda lastel panna riided vastavalt päeva värvile)
Kuulamine ja kõnelemine – Näpumäng: „Priksti-praksti“ (lk88) Teeme raamatu – iga päev värvib laps ühe lehe päeva värviga ning siis köidame kõik lehed kokku. Räägime värvidest (heledad ja tumedad toonid), lapse lemmikvärvid. Nr 12
Liikumine – hüpped täppidel vastavalt kasvataja juhendile (kasvataja ütleb mis värvi täpile tuleb järgmisena hüpata)
Muusika – „Vikerkaar“ lk 75 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – Tööleht: põrandale asetada paberist väljalõigatud kujundid (ruudu, ringi, kolmnurga ning paluda paigutada pliiatsid ruudule, nööbid ringi ja kirjaklambrid kolmnurgale. Siis värvi järgi.
Arendav mäng: „Sobita kokku“ (lk 24). Värvide avastamine., Tööleht-vihik-konn õhupallidega
Kunst – kuulitrükk
Võrdlemine ja arvutamine -õpime värve (pruun karu, valge jänes jne.) rühmitamine värvuste järgi. Tööleht: kleebi õige värviga täpid õigesse kohta riietele (kübar punasetäpiline, pluus sinisetäpiline, püksid rohelisetäpiline) Tööleht (vihik) sorteeri pildid värvi järgi

Näpumäng: „Priksti-praksti!“
Priksti – praksti!
Ristata nimetisõrmed.
Kripsti – krapsti!
Kaks näpunipsu.
Priksti – praksti!
Käteplaks.
Pliksti – plaksti!
Kaks korda suruda käed rusikasse.
Sipsti – sopsti!
Käteplaks põlvedele või lauale.
Potsti!

Värvide avastamine
Vaja: ehituspoest värvinäidisribad (kus näiteks punane värv läheb kriipsu kaupa heledamaks), 2 punast, 2 sinist ja 2 kollast), kääre, karpi või kasti, kus ribasid hoida. Valige ja lõigake ribadest ristkülikud, mis on kõik kõige eredamates värvides, nii et saate 2 omavahel sobivat punast, 2 sobivat sinist ja 2 sobivat kollast. Pange värvilised ristkülikud karpi.
Karp on teie ees laual. Võtke nüüd kõik ristkülikud välja Pange pooled tükid horisontaalselt ritta, teine pool seadke vertikaalsesse tulpa. Rääkige lapsele, et tahate värve kokku sobitada. Alustage vertikaaltulba kõige alumisest värvist, leidke sobiv värv horisontaalreast ja pange nad kõrvuti. Paluge lapsel tegevus lõpule viia.
Jätkake ühe värvi eri varjundite sobitamisega. Paluge lapsel korrastada omavahel sobivad värvid nii, et all oleks kõige tumedam ja ülal kõige heledam toon.
Näidake lapsele punast ristkülikut ja küsige: „Kas sa oskad leida siit toast midagi, mis on ka punane?“ Sama teiste värvidega aga ärge kasutage rohkem kui kolme värvi.

Esmaspäev
Uut nädalat alustan sissejuhatava muinasjutuga süngest ja pimedast maailmast enne värvide loomist. Toredaid mõtteid saab ka Piibli esimestelt lehekülgedelt – loomislugu. Esitan lastele küsimusi, vestleme, arutleme, miks asjad, olendid on just seda värvi nagu nad on. Huvitav on teada saada, millised värvid on laste lemmikud ja miks (kõik värvid ei meeldi lastele ühtmoodi, eelistatakse kollast ja isegi must võib olla lemmikvärv). Selline „värvimaailma sisenemine“ võtab kaua aega, võib kuluda terve hommikupoolik ja jutu rääkimisest kaugemale ei jõuagi. Õue minnes saab vaadelda taevast koos kõige sinna juurde kuuluvaga – päike, pilved, erinevad värvitoonid. Loodusliku veekogu olemasolu oleks käepärane vee värvimuutuste vaatlemiseks. Pealelõunal on hea anda lastele A3 suuruses paber ja guaššid ning teha algust.
Esimese värvina võiks kasutada sinist (taeva värvi) – lapsed maalivad sinise taeva, mis võib olla ka väga tumedates toonides. Hiljem saab lisada kuu ja tähed – öine taevas. Laps, kellel aega ja tahtmist, võib paberi alla ossa maalida mõne veekogu (nt. selle, kus suvel ujumas käidud). Valmis tööd jäävad järgmist päeva ootama.
Teisipäev
Teisel päeval täiustame taevast nende elementidega, mida me vaatlusel esimesel päeval nägime (kollane päike, kuu, tähed ). Kui pildil on ka veekogu, siis kollane rannaliiv. Samal päeval võik tegeleda veel mõne kollase asjaga – kasutada kollast palli hommikuringis, lugeda Sipsikust, kellele potsasid kollased ploomid pähe…
Kolmapäev
Kolmandal päeval läheb lugu põnevamaks, sest laual on kaks värvi – sinine ja kollane. Lastele juba tuttavad värvid ja lisaks veel segamisalus. Paberil on juba kollane päike (või kuu ja tähed) ja sinised taevas ja veekogu. Nüüd oleks vaja leida roheline , millega katta maapind ja silmapiirile ka pisuke metsariba maalida. Lapsed proovivad segada kaks värvi omavahel, saades tulemuseks vajamineva rohelise värvi. Segamine ei ole lihtne – igal lapsel tuleb isesugune roheline toon, kellel kollasema, kellel sinisema varjundiga. Selleks päevaks on maalimine läbi. Maalimisele järgneb roheliste asjade vaatlus õues.
Neljapäev
Neljanda päeva hommikul vaatame lastega koos tehtud töid ja toimub arutelu – millise värviga sai alustatud (sinine) ja mida maalitud, milline oli järgmine (kollane) ja millise värvi (rohelise) saime neid kahte värvi kokku segades.
Nüüd on laual veel üks värv – punane. Lapsed saavad valida, mida joonistada pildile punase värviga (nt. punased lilled muru sees, punane pall rannas, puule punased õunad jne.). Päeva jooksul võiks laste tähelepanu pöörata ümbruses leiduvatele punastele asjadele.
Reede
Viiendal päeval on laste tähelepanu pisut hajunud, kuna töönädal seljataga ja tegeletud on ühe ja sama tööga. Täna õhtuks peaks töö valmis saama, see teadmine pakub lastele põnevust ja ootusärevust.
Laual on taas kaks värvi, seekord kollane ja punane ning segamisalus. Lapsed saavad proovida, mis juhtub nende värvide segamisel. Tulemuseks on oranž – apelsini, mandarini ja tule värv. Lõpuks oleme jõudnud selleni, et tööle tuleb lisada veel viimane värv. Laps saab jällegi otsustada, mida joonistada – lõke või ujumisrõngas jne.
Õhtupoole võiks koos valmis töid vaadata – korrata üle värvid ning tuletada meelde, kuidas saime kahe värvi segamisel kolmanda värvi. Samuti korrata üle milliste värvide segamisel millise värvi saab (sinine ja kollane on roheline, kollane ja punane on oranž). Lõpetuseks võik lastega veel arutleda valmis tööde üle, piltidega seonduvaid lugusid jutustada. Kõikidest piltidest saab koostada väikese kunstinäituse, mida saavad imetleda ka need, kes rühma külastavad.

21. mai – maailma kultuuriarengu päev
25. mai – urbanipäev
nelipühad ehk suvistepühad

Suvi:

juuni (jaanikuu) (pärnakuu)

1. Lilled
Kuulamine ja kõnelemine – uurime, millest lill koosneb ja nimetame erinevate lillede nimesid Näpumäng: „Puu otsa ronib poisike“ (lk95) L täht Tööleht (vihik) lillede nimed ja nende sibulad
Liikumine – kõnd üleminekuga jooksuks ja vastupidi (rattasõidulaul-mäng)
Muusika –„ Tere sõbrake“ lk 11 Präänik Väänik, Kop-kop-kop“ lk 87 KumpasI, „Lillekene kollane“ lk 71 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – erinevate kujude ja värvidega õied, Tööleht: pildi täiendamine – poisil on kadunud king, lilled ja kingitus, otsi ja kleebi need õigesse kohta. Arutame, miks minnakse sünnipäevale lillede ja kingitusega.
Kunst – Templitrükk – limonaadipudeli põhjaga tehtud lilleõied, näpuga lillesüda,puud lehega, käeküljega taevas (kevadmaastik), hambaork värvitud roheliseks ja kleebitud lillevarreks, rohelisest paberist kolmnurgad kleebitud lilleleheks.
Võrdlemine ja arvutamine – õpime suurusi (peenike, pikk jne.) Tööleht (vihik) suvepildid (Summer Matching Cards) Tööleht (vihik) pane kokku lill tükkidest shapeflower, flowerchart (mida vajab lill ülesanne)
Õuesõpe: Arendav mäng: „Märklauapall“

Kui sa oled piripill,
pane mütsile üks lill.
Kanna seda pisut peas
ja sa muutud jälle heaks!

Näpumäng: „ Puu otsa ronib poisike“
Puu otsa ronib poisike.
Ta ronib hästi kõrgele.
Nimetisõrm ja pöial „kerivad“. Käed liiguvad ülespoole.
Seal, kus linnu pesake,
Pea kohal pesa tegemine.
oi, kuidas naerab ta,
oi, kuidas plaksutab.
Plaks pea kohal.
Pots! kukub ta alla ja
Käed kiiresti alla
Viuh! on ta kadunud.
Käed selja taha peitu.

Arendav mäng: „Märklauapall“
Juhend: pane põrandale paberitükk või veidi kleeplinti, et ära märkida koht, kus mängija viskab. Aseta viskekohast erinevatele kaugustele erinevaid asju. Kasuta mõnda suurt ja mõnda pisemat sihtmärki. Soovitused märklaudade jaoks: prügikorv, nõudepesukauss, ämber, kastid, kohvipurk, kingad, tagurpidi asetatud toolid, köierull, hularõngas, õues autoratas, jalgrattakumm, aiaveevooliku rull, tänavasildid, maa sees olev auk, suured kivid ja telefonipostid. Visatavad asjad: kokkukortsutatud paberist pall, vahtkummist pall, teradega täidetud pallid, pähklid, tammetõrud, lauatennisepallid.

1. juuni – lastekaitsepäev
5. juuni – maailma keskkonna päev

2.Kalad
Kuulamine ja kõnelemine – elukoht, toit, liikumine(kalad, kalastamine, paat, laev) Näpumäng“ Silgulaul“ (II lk 84) Tööleht: õige akvaarium Nr 2
Liikumine – jooksu pealt peatumine
Muusika – tempo võrdlemine – kiire-aeglane, „Kassid läksid kalale“ lk 32 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – vaatleme pilte. Mäng värviliste lindikestega (värvide tundmaõppimine)
Kunst –
Võrdlemine ja arvutamine – märg-kuiv, tööleht (vihik) vali pildid millel on maa, taevas ja vesi
Arendav mäng: „Tähestiku kalapüük“ (lk 64)

Näpumäng: „Silgulaul“
Silk, silk, silmapilk (näita rütmis mõlema käe pöidla ja nimetisõrmega kaks või kolm korda, kui pikk silk on. Sõna „pilk“ ajal puuduta nimetisõrmedega silmade välimisi nurki)
püüame sind kinni. (kallista end mõlema käega)
Silk, silk, silmapilk (korda samu liigutusi mis alguses)
soolame sind tünni. (aseta käelabad neli korda vaheldumisi üksteise peale)
Latikad on laiad poisid, (näita kätega latikate laiust)
angerjad on pikad poisid, (näita kätega angerjate pikkust)
silgud teistest tillemad (näita rütmis mõlema käe pöidla ja nimetisõrmega kaks või kolm korda, kui pikk silk on (vaks)
Silk, silk, silmapilk
püüame sind kinni.
Silk, silk, silmapilk (korda samu liigutusi mis alguses)
soolame sind tünni. (aseta käelabad neli korda vaheldumisi üksteise peale)
Latikad on laiad poisid, (näita kätega latikate laiust)
angerjad on uhked poisid, (näita pöidlaid: „voh!“ liigutus)
silgud kõige sõbramad. (kallista ennast mõlema käega)

Mäng värviliste lindikestega
Vahendid: värvilised lindid.
Igale lapsele antakse üks põhivärvi lindike. Lapsed jooksevad muusika saatel vabalt läbisegi ruumis või mänguväljakul ja matkivad ettenäidatud liigutusi (tõsta lindid üles, alla, ette, taha, lehvitada, keerutada sellega). Muusika katkedes annab õpetaja korralduse punaste lintidega lastel tulla tema juurde ja istuda määratud kohale. Seejärel saavad ülesande kollaste või roheliste lintidega lapsed. Mäng sobib ka õues mängimiseks, vahelduseks kasutada erinevaid vahendeid (värvilised tuulikud, lilled, lipud).

Arendav mäng: „Tähestiku kalapüük“
Juhend: võta üks magnet ja seo (või kleebi) selle ümber nöörijupp. Nööri teine ots seo pliiatsi külge. See on sinu õng. Laota tähed põrandale nii, et väike magnet ülespoole jääks. Aseta need üksteisest piisavalt kaugele, et need kokku ei puutuks. Kui sul tähekujulisi magneteid pole, siis lõika vastupidavast paberist kalakujusid välja. Kirjuta iga kala peale üks täht ja laota need põrandale või kasti laiali. Kinnita iga kala külge kirjaklamber. Lase lapsel tähtede kohal seistes oma õnge kõigutada ning vaata, millise tähe ta kinni püüab. Võib meisterdada ka mitu õnge, siis saavad nad ühel ajal kalu püüda.

3.Spordinädal
Kuulamine ja kõnelemine – Näpumäng: „Rändurmees“ (lk96) Tööleht: õige tee leidmine ja seda mööda minemine. Tähtsa ja ebaolulise eristamine. Aita siilil leida kõige lühem tee piimakausini. Nr 1
Liikumine- Sportmängud. Tirel (keha ristitelje ületamine, lihastoonus), mäng: Ära puuduta
Muusika- „Oravate jalgpall“ lk 38 Präänik Väänik, „Pardilaul“ lk 17 SP Muusika
Vaatlemine ja uurimine- Tervislik toit ja tervislik liikumine. Sügisega sõbraks lk 11
Kunst-
Võrdlemine ja arvutamine – eile-täna-homme Mäng: terviku kokkupanemine osadest, sinine vene töövihik lk 1

Sajajalgne jookseb ruttu. (käpuli jooksmine)
Ruttu, ruttu, ruttu! (kiire jooks käpuli)
Esimesed jalad varsti puhkavad,
Tagumised jalad alles jooksevad! (kõhuli põrandal, käed maas jalgadega siputamine)

Näpumäng: „Rändurmees“
Üks mees läheb mööda teed. Tõuseb künkast üles ja jõuab mäe otsa.
Ühe käe sõrmedega „kõndida“ mööda teist kätt pea peale.
Seal seisab üks maja.
Majal on katus.
Näidata katust pea kohal.
Palkidest seinad.
Patsutada põski.
Põrand.
Patsutada lõua alt.
Mees kõnnib ühe ukse
juurde ja annab kella. Till-till!
Raputada üht kõrvalesta.
Keegi ei vasta. Mees kõnnib teise ukse juurde ja annab kella. Till-till!
Ikka keegi ei vasta.
Raputada teist kõrvalesta.
Mees läheb ühe akna juurde ja piilub sisse.
Teha sõrmega „raam“ silma ümber ja rääkida, mida nähakse.
Vaatab teisest aknast sisse.
Sama teise silmaga.
Oot-oot, ma lähen vaatan, kas võti on mati all.
Kõdista lõua alt
Näe! Ongi. Mees teeb triks-traks ukse lahti.
Keerata ninast
Ja astub tuppa.
Panna näpp suhu.
Oi, kellel on näpp suus? Häbi!
Kohe näpp suust välja!

Mäng: Terviku kokkupanemine osadest
Vahendid: osadeks lõigatud kujundipildid (ring, nelinurk, kolmnurk).
Laps paneb kujundid kokku kahest, kolmest või neljast osast. Esialgu on kujund lõigatud kaheks osaks. Lapsele näidatakse ümmargust ringi ja palutakse kahest poolringi kujutisest kokku panna ring, öeldes „Palun tee pall terveks“. Raskemates variantides on kujundid lõigatud kolmeks või neljaks osaks.

Mäng: Ära puuduta
Mänguväljakule asetatakse laiali ehitusklotsid või võimlemiskepid. Lapsed peavad minema ühest mänguväljaku äärest teise, astudes mahapandud esemetest üle neid puudutamata.

14. juuni – leinapäev
15. juuni – viidipäev

4.Alarmsõidukid, päästeautod (siia võib panna järgmine kord Kalad (märts 3)

Kuulamine ja kõnelemine – nende roll, välimus, heli Näpumäng: „Pudrukoll“ (lk98)
Liikumine –
Muusika – laul „Sõidukid“
Vaatlemine ja uurimine – pisiasjade otsimine toast (kasvataja ütleb, lapsed otsivad) lõke – ohud, tuletõrje Mängud: Otsi üles ja mänguasjade peitus
Kunst – plastiliini palli vajutamine koogiks
Võrdlemine ja arvutamine – mõisted: ees, taga
Õuesõpe: „Õhupallidega pesapall“ – lööme õhupalle Wc rullidest tehtud kõrisevate kurikatega

Edeli, kedeli, keiu, veiu, (kerimine)
redeli, tedeli, tillu rips. (üks käsi teise peale jne)
Mirili, pirili, oone, aane, (käte randmetega ringid)
tireli, vireli, väike tips. (patsutused pähe ning siis põsele)

Näpumäng: „Pudrukoll“
Tädi võttis suure paja.
Käed ees, moodustada ring.
Pani selle tulele.
Kätering ees, tõsta pada endast eemale.
Segas putru nagu vaja.
Ühe käega segada putru.
Jäi ise unele.
Käed põse alla, silmad kinni.
Pajas kasvas pudrukoll.
Käed tõusevad järk-järgult kõrgemale.
Tegi ennast tähtsaks.
Käed puusal, vaadata tähtsalt ringi.
Lükkas kaane maha – kõll,
Käed eest üles, järsult laiali, kõrvalt alla.
et ka teda nähtaks.
Kummardused ette nagu laval.
Puder üle serva rõhus.
Käed alt kaarega üles, kõrvale ja alla.
Täitis metsi, täitis maid.
Näidata kätega paremale ja vasemale.
Täitis laste tühjad kõhud.
Ühe käega silitada kõhtu.
Mekkida ka mina sain.
Nimetisõrm tõmbab maialt üle suu.

21. juuni – suvine pööripäev
24. juuni – jaanipäev
27. juuni – seitsmemagajapäev
29. juuni – suvine peetripäev

juuli (heinakuu)

1. Suve ilmad, loodus
Kuulamine ja kõnelemine – õues piknik. Tööleht: asjade äratundmine ja nimetamine. Mis on kohvris? Kuhu sellega minnakse? Näpumäng: „Kull taevas“ (lk100) Suvepildi vaatlus – lastele nimede mõtlemine, tegevuste nimetamine rannas, ilm suvel, inimeste riietus. Mida tegite koos perega suvel? Laste mängud ja lõbustused suvel. Miks sulle meeldib suvi?
Liikumine – täpsusvisked kasti
Muusika – „Tule tantsi“ ,Väike valss“ lk 85 Kumpas I
Vaatlemine ja uurimine – Asjade sarnasuste ja erinevuste tajumine.. Mäng: mänguasjad lauale lastele vaatamiseks, lastel siis silmad kinni ja ära võtta üks asi. Lapsed arvavad, mis asi on puudu.
Kunst – Arendav mäng: „Liivatähed“ (lk 67)
Võrdlemine ja arvutamine -Piltide tähelepanelik vaatamine ja järgnevuse märkamine. Tööleht: tüdruk hakkab riidesse panema. Millises järjekorras ta ennast riidesse paneb? Millises järjekorras ta riidest lashti võtab? Nimetame riideesemeid. Mäng: Jänkupere (vaadeldakse, võrreldakse suurt ja väikseid parte, loendatakse neid)
Õuesõpe: keksumäng

Põu-põu-põu püksid jalga,
sänk-sänk-sänk särk selga.
Kop-kop-kop kingad jalga,
kesa peale kõpsutama.

Näpumäng: „Kull taevas“
Üks poiss läks üle künka
ja teine poiss läks ka.
Ühe käe sõrmed liiguvad mööda teise käe selga ülespoole ja vastupidi.
Nad nägid taevas kulli,
kes lendas üle maa.
Teha lendamisliigutusi.
Üks tüdruk puistas teri
ja teine tüdruk ka.
Puistata teri ühe ja teise käega.
Nad nägid taevas kulli,
kes lendas üle maa.
Lendamisliigutused.
Üks kana nokkis teri
ja teine kana ka,
Nokkida terakesi ühe ja teise käega.
sest palju-palju mune
nad tahtsid muneda.
Laiutada käsi ja vibutada nimetisõrmega.
Lõid poisid käsi kokku
ja tüdrukud lõid ka.
Kaks plaksu.
Kõik kanad jooksid pakku,
neid kätte kull ei saa
Sõrmed jooksevad kaenla alla peitu.

Mäng: Jänkupere
Vahendid: jänkuema, pojad, riie.
Külla tuleb jänkupere. Vaadeldakse, võrreldakse suurt jänkut ja väikseid jänkupojasid, loendatakse neid. Õpetaja loeb. „Jänku hüppas metsa all, lõbus tuju oli tal, hüppas ikka hips ja hops, sabaots tegi sips ja sops“. Lastel palutakse silmad sulgeda, õpetaja asetab jänkupojad rühmas nähtavale kohale (laua ja tooli alla, riiuli ja liumäe peale). Jänkuema on õnnetu, otsib oma poegi taga. Lapsed aitavad jänkuemal pojad üles otsida.

2. juuli – heinamaarjapäev

2. Koduloomad. Kodulinnud
Kuulamine ja kõnelemine – õpime ära tundma ja nimetama, õpime sõnu (käpad, inimestel jalad-käed), iseloomulikumad tunnused, koduloomade järglaste tundmine, tööleht: milline loomalaps millise ema juurde kuulub? Piima saadakse lehmalt. Piimast tehakse jogurtit, kohupiima, juustu. Lambavillast tehakse kampsuneid, sokke, kindaid. Koduloomade eest hoolitsemine. Näpumängud: „Meil on viis koerakest“ (lk28), “Kass ja piimatass“ (II lk 86) „Üks on Sulli“, „Talus“
Liikumine – kõnd vastavalt tempole muusika või laulu saatel
Muusika –„ Loomade teretus“ lk 12 Präänik Väänik, loomahäälte matkimine, laul „kuulake ja vaadake“(Mängukool) Etendus-luuletus „Trepp“, „Tere,tere lambatall“ lk 26 Präänik Väänik, „Kanapere“ lk 29 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – tähelepanelik kuulamine ja kuuldu põhjal otsustamine – laps kuulab juttu ja teeb vastuseks õiget häälitsust, punane vene töövihik lk2-3
Kunst – joonistamine liivaga ja liiva sisse
Võrdlemine ja arvutamine- Mäng: koduloomade eristamine metsloomadest Sügisega sõbraks lk 26 Tööleht (vihik) leia ema ja poeg Tööleht (vihik) koduloomade pildid (Farm Animal), tööleht (vihik) pardimäng. http://picklebums.com/2011/06/14/five-little-ducks-puppet-printable/, pane pardikujud jäätisepulga otsa ja mängi
Õuesõpe: JÄNKU
Lapsed seisavad ringis. Üks laps on keskel jänku. Õpetaja loeb koos lastega:
Jänku hüppab siia-sinna,
tahab külla minna.
Jänku hüpleb kellegi lapse ette, sellest saab uus jänku.
Niiber-naaber,
nahk peale!
Kiiber-kõõber,
kõrvad pähe!
Siiber-saaber,
saba taha!

Pät-pät-pät nüüd astub part, (tammuv kõnnak)
Pät-pät-pät nüüd prääksub part, (prääksumine 3x)
Pät-pät-pät nüüd lendab part, (lendamise matkimine)
Pät-pät-pät nüüd ujub part. (käed küünarnukkide juurest kõverdatud ja labakätega ujumise matkimine)

Näpumäng: „Kass ja piimatass“
Piimatass on laua peal, (üks käsi, peopesa ülespoole avatud, moodustab tassi)
meie kass on kohe seal. (teine käsi kujutab kassi pead)
Limps-limps-limps, (kass „limpsib“ sõnarütmis peopesa)
limps-limps-limps:
tühi on tass, vangis on kass. (kassi pea jääb kaussi kinni (kauss sulgub)
Tassiga kassike õue nüüd läheb, (kass liigub koos tassiga siia-sinna)
vastu maad lööb peaga – prõks! (löö ühenduses käed vastu põlvi või maad)
Tass läheb katki, kass saab lahti (kausi käsi avaneb, kass on vaba)
Kõrge kuuse otsa (käsi mis enne oli kauss, muutub kuuseks, sõrmed harali)
läheb pidama vahti. (kass ronib üles ja vaatab pöidla ja nimetisõrme vahelt välja)
MJÄU!

Näpumäng: „Meil on viis koerakest“
Meil on viis koerakest,
Kõige vanem Karja-Muri,
(esimene Karja-Muri)
teine pole üldse kuri,
kolmas – see on õige kuri,
neljas lihtsalt väike Muri,
viies – see mu mängukoer,
temaga ma tuttu poen.

X x x

Üks on Sulli,
kaks on Pitsu,
kolm on Raksi,
neli on Tuksi,
viis on Taksi.
Sulli, Pitsu, Raksi, Tuksi, Taksi! Tulge ruttu!
Panen teid viiekesi tuttu!

Näpumäng: „Talus“
Piimalass on me kass.
Suri-muri on me Muri.
Vikkelsukk on me kukk.
Lobamokk on me sokk.
Naljahammas on me lammas.
Näpud tulevad peopesast välja või poevad sinna peitu.

Mäng: Kodu- ja metsloomad
Vahendid: pildid lastele tuttavatest kodu- ja metsloomadest, maja ja puu makett.
Lapsed vaatlevad loomapilte, nimetavad ja matkivad nende häält. Loomad sorteeritakse vastavalt elukohale – metsloomad asetatakse puu juurde, koduloomad maja juurde. Kui kõik loomad on endale kodu leidnud, korratakse õpitu üle, lugedes:
Kus on, kus on karu kodu – karu kodu metsas.
Kus on, kus on kiisu kodu – kiisu kodu majas.
Kus on, kus on orava kodu – orava kodu metsas … jne.

Pardimäng:
Six Little Ducks the I Once Knew.
Six little ducks that I once knew,
Fat ones, fair ones, skinny ones too.
But the one little duck with the feather on his back,
He led the others with a Quack Quack Quack!
Quack Quack Quack!
Quack Quack Quack!
He led the others with a Quack Quack Quack!
Down to the river they would go,
Wibble wobble, wibble wobble too and fro.
But the one little duck with the feather on his back,
He led the others with a Quack Quack Quack!
Quack Quack Quack!
Quack Quack Quack!
He led the others with a Quack Quack Quack!
Home from the river they would come,
Wibble wobble, wibble wobble, ho hum hum
But the one little duck with the feather on his back,
He led the others with a Quack Quack Quack!

Quack Quack Quack!
Quack Quack Quack!
He led the others with a Quack Quack Quack!

10. juuli – seitsmevennapäev

3. Metsloomad
Kuulamine ja kõnelemine – õpime ära tundma ja nimetama Tööleht: loomade tundmine ja nende pildilt leidmine.Milline looma on kõige suurem, milline kõige väiksem. Näpumäng: „Viis karupoega“ (lk27), rütmisalm: Rebane läks reisima
Liikumine – kõnd, jooks, hüpe, kiikumine, peenmotoorika – näpuharjutus (aseta pöial järjest vastu sama käe teiste sõrmedega, harjutada ka kaks kätt korraga)
Muusika – „Jänesel on pikad kõrvad“ (lk98), „Siilipoiss“ lk 97 KumpasI, „Mängukaru“ lk 99 KumpasI, „Loomade lugu“ lk 106 KumpasI, „Näe, paksus metsas sügaval“ lk 57 Kaks sammu sissepoole, „Tantsib tore karujõmm“ lk 25 Präänik Väänik, „Loomamäng“ lk 16 SP Muusika
Vaatlemine ja uurimine – vaatame pilte, kuulame ja matkime loomahääli, punane vene töövihik lk 15
Kunst – rebimine , kollaaž Mida loomad söövad metsas (marjad, pähklid, tõrud, seened)?
Võrdlemine ja arvutamine- Tööleht (vihik) leia looma õige karvamuster, tööleht (vihik) leia õige looma jalajälg (Animal Tracks)
Õuesõpe: ORAVAD
Mängus on kasutusel suur rõngas. Lapsed on oravad, kes kõik seisavad ühel pool rõngast, teisel pool on õpetaja oravaema. Oravaema kutsub oravad metsa alla hüplema, siis kutsub: Oravakesed, tulge koju!. Pessa tuleb kõigil lastel pugeda läbi rõnga.
Metsas müttab väike karu (jalgadega tammumine)
Mütt-mütt-mütt-mütt (jalgadega tammumine)
Marju otsib väike karu (kätega „põõsaste“ kahele poole lükkamine)
Mütt-mütt-mütt (jalgadega tammumine)

Jänku hüppab hopp-hopp-hopp, (3 koosjalu hüpet)
kuuse alla hopp-hopp-hopp, (3 koosjalu hüpet)
Sambla peale istub maha, (kükitamine)
vaikselt-vaikselt olla tahab. (kükitamine, nimetisõrmega huultele „tss“)

Näpumäng: „Viis karupoega“
Mul on viis karupoega:
Üks on virk ja teine usin,
Kolmas mett armastab,
Neljandal on lemmiktoiduks
Vaarikad ja maasikad.
Viies karu, kõige pisem,
Tema koopas tukastab.
Need on minu karupojad,
Mulle väga armsad nad.
Sõrmed tulevad peopesast välja vastavalt luuletuse takstile. Lõpuks silitab üks käsi teise käe „karupoegasid“.

Rebane läks reisima
Re-ra, re-ra (re juures viid käed paremale, ra juures vasakule)
Rebane (näita rebase kikkis kõrvu) läks reisima (liiguta käsi nagu jooksu või kiirkõnni ajal: parem ette, vasak taha; vasak ette, parem taha. Niimoodi kaks korda, kokku neli kiiret liigutust),
Ru-ra, ru-ra (käed liiguvad poolkaarega paremale-vasakule, paremale-vasakule),
Ratsu seljas ratsutas (tee ratsutamise liigutusi: käed on kergelt rusikas, nagu hoiaksid ratsmeid peos. Liiguta õlgu neli korda üles-alla).
Rebane ( näita rebase kõrvu) on reisimas (neli kiiret käteliigutust: parem ette, vasak taha, vasak ette, parem taha jne.),
Palju raha raiskab ta (hoiad peast kinni ja ohhetad.Pea liigub paremale, vasakule, paremale, vasakule).
Re-ra, re-ra (käed liiguvad poolkaarega paremale-vasakule, paremale-vasakule),
Rebane (näita rebase kõrvu) läks reisima (neli kiiret käteliigutust).

22. juuli – madlipäev

4. Veenädal (õuemängud ja -tegevused)
Kuulamine ja kõnelemine – õpime tundma vee saladusi ja võlusid Tööleht; anumad-kleebi nende asjade juurde, kuhu saab vett sisse kallata, sinine täpp.
Liikumine – Arendav mäng: „Tekisõit“ (lk 116)
Muusika – „Sõuame“ , „Meremäng“ lk 37 Kumpas 2, „Lainetel“ (Mängukool), „Sajajalgne“ lk 36 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – teeme vingeid plärakaid; püüame õngedega kala, puhume seebimulle, tõstame sõelaga vett, paneme paadid läbi kõrre puhudes liikuma
Kunst – maalime kividele;joonistame pintsliga märjale tahvlile (õues mänguväljaku seinale) pintsliga võlupilte,
„Mullide pidu“ – erinevatesse topsidesse natuke guassvärvi (punane, sinine, kollane), peale vett ja nõudepesuvahendit, segada ära ja lasta lastel puhuda kõrrega (kõrre sisse teha väiksed täkked, et ei saaks värvi suhu tõmmata) kui topsil mullivaht peal, asetada sinna paber ja natuke hoida jne
Võrdlemine ja arvutamine – mängime mänge erinevaid esemeid veepinnale asetades ja vaadeldes nende ujumist- uppumist, katsetame toiduõli, siirupit ja vett purki pannes kuidas nad kihistuvad , uurime erinevaid asju (pilliroog, hundinuiad, rannaliiv, mere lihvitud kivid, adru, merekarbid, vähisõrg, võrgud kala püüdmiseks, merepoi, ankur, merevaigu tükikesed, Päikeserannikul mängime kohvikut, maitseme erinevate maitsetega vett (soolane, magus, hapu ja maitsetu) ja sööme kalakese küpsiseid

Arendav mäng: „Tekisõit“
Lase lapsel istuda tekile või tugevale kangatükile ning hakka seda mööda põrandat tõmbama. See treenib tasakaalu.

25. juuli – jaagupipäev
26. juuli – annepäev

5.Liiklemine õues
Kuulamine ja kõnelemine – hämaras helkur, talvisel ajal libe, valgusfoori vajalikkus. Kõnnitee, sõidutee Tööleht: värvid, Näpumängud: „ Üks väike auto taks“ (II lk 91) täht F tööleht (vihik) tuletõrjuja ülesanded
Liikumine – Arendav mäng: „Kurika-ruudu rütmid“ (lk184)
Muusika –alustame vanavanematele laulude-salmide õppimist „Kerime“ lk 41 KumpasI, „Zuuzi rong“ lk 63 Kaks sammu sissepoole, „Sabalaul“ lk 35 Präänik Väänik, „Valgusfoor“ lk 6 SP Muusika, „Jalgratta laul“ lk 5 SP Muusika
Vaatlemine ja uurimine -peenmotoorika – mingi söödava pehme asja(marja) kõrre või muu asja otsa ajamine-korjamine (saab need ka pärast kuivama panna)
Kunst – maalimine näpuga (paber pritsida märjaks, lusikaga tõsta erinevaid värve ja näpuga või kogu käega laiali ajada, raam teha pliiatsiteritamisest järelejäänud purust)
Võrdlemine ja arvutamine – valgusfoori värviõpetus Mäng: valgusfoor
Õuesõpe: tutvumine liiklusmärkidega ja nende vahelt liiklemine, rattasõidulaul, matkime auto sõitu ja jalakäija käimist, läheme jalutama
AUTODE SÕIT
Lapsed on autojuhid, kellel on käes mänguroolid. Õpetaja on valgusfoor, kellel on käes punana ja roheline rõngas. Kui õpetaja tõstab rohelise rõnga ja ütleb: Autod võivad sõita!, alustavad autod liikumist. Kui õpetaja tõstab punase rõnga ja ütleb: Stopp! , peavad autod seisma jääma.

Näpumäng: „Üks väike auto taks“
Üks väike auto taks (rista mõlema käe nimetisõrmed (nagu X täht)
number kaks (näita kahte sõrme)
sõitis vastu posti PLAKS! (tee käteplaks)
Auto taks, number kaks, (näite kahte sõrme)
Sõitis vastu posti PLAKS! (tee käteplaks)
Seda juhtis härra Paks (näita kätega suurt kõhtu)
Ja sai trahvi krooni kaks (näita kahte sõrme)

Mäng: Valgusfoor
Vahendid: valgusfoori pilt: roheline, kollane ja punane paberist ketas, lastele autoroolid.
Laps eristab punast, kollast ja rohelist värvust ning teab tulede tähendust valgusfooris. Eelnevalt korratakse üle valgusfoori tähtsus ja otstarve, nimetatakse tulede värvi fooris, nende tähendust (lugedes matkivate liigutustega luuletust valgusfoorist). Tegevuse lõpetab laulumäng „Valgusfoor“ (lapsed on autod, sõidavad ringi, reageerivad õigesti vastavale fooritulele).
Ei saa minna üle tee, kui põleb tuli punane! (raputada eitavalt pead)
Kui fooris paistab kollane, ära mine, mõtle veel! (vibutada hoiatavalt sõrmega)
Kui roheline silme ees, palun mine üle tee. (matkida kõndimist)

Arendav mäng: „Kurika-ruudu rütmid“
Juhend: vaja läheb nelja mängijat, nad istuvad, moodustades ruudu ja mõlemad paarilised peavad näoga teineteise suunas olema. Iga mängija hoiab kurikat (mis tehtud ajalehest ja kleeplindiga seotud) vertikaalselt käes. Kokkulepitud aja tagant viskavad mängijad kurikad oma paarilisele. Näiteks loevad nad kõik 1-2-3-4 ja number nelja ajal viskab iga mängija oma kurika temast paremal asuvale inimesele. Mängijad kordavad seda mitu korda ja siis võtavad käsile uue rütmi. Näiteks võivad mängijad vahetada rütmi, visates kurika kolmeni lugedes enda vastas istuvale inimesele.
Või:
– Mängijad taovad oma kurikaid valitud rütmi taktis vastu põrandat.
– Mängijad kasutavad ümisemist või teisi helisid, et viskehetke tähistada.
– Mängijad koputavad üksteise kurikate vastu, nende viskamise asemel.

29.juuli – olevipäev

august (lõikuskuu)

1.Helid ja hääled
Kuulamine ja kõnelemine – tänavamüra, auto, rong, jne., eri tämbri ja kõrgusega helid-hääled. Näpumäng: „Äike“ nr 20
Liikumine – matkimisliigutused esemega ja ilma (koer, kass, jänes, karu) mäng: Õhupall
Muusika – laul „Pillimäng“ kõlapillidega tutvumine,erinevate esemetega tekitatud hääled Kõristid „tere tiksu „ (lk 12 kumpas I) „Üks, kaks, alati (lk12 A.kumpas I)kõlapulgad, „Varbalugemise laul“ lk 13 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – vaatleme näoilmeid ja leiame neile hääle. Tööleht: kleebi punane täpp nende asjade juurde, mis teevad häält., „Pillimäng“ lk 14 SP Muusika
Kunst – õpime i-tähte ning paberipinna joontega katmine – joonte tõmbamine ülevalt alla (värvilisele paberile käeküljega valge guassiga jälg, näpuga täpp i-le peale, värviline paber kleepida suuremale valgele paberile, üle kahe paberi tõmmata eri värvi jooni)
Võrdlemine ja arvutamine – madalad ja kõrged hääled Mängud: Mida sa kuuled?ja Kuulame hääli,
Õuesõpe: Arendav mäng:„Inimrõngas“ (lk 113)

Iisik,siisik,sikker,maasik,
meelik,seelik,kipe käis.
Kilde,kalde,vabarna valde,
ille,tille,tipe poiss.

Mäng: Mida sa kuuled?
Lapsed eristavad ja tunnevad kuulmise järgi ära looduse ja aastaaegadega seotud helisid. Helisid võib lasta lastel kuulata: tuule puhumine, vihmakrabin, äikesemürin, linnulaul jne.

Äike
Oi-oi, taevas tõmbunud on pilve, hakkab vihma sadama. (lapsed istuvad laua taga, käed laua all)
Hakkab sadama peenikest vihma. (koputada sõrmeotstega vaikselt vastu lauda)
Hakkab sadama jämedat vihma. (koputada valjemini lauale)
Hakkab sadama rahet. (sõrmenukkidega trummeldada lauale)
Nüüd hakkab veel müristama ka. (plaksutada vaikselt, järjest tugevamalt)
Lööb välku. (tugevad plaksud kätega)
Lapsed jooksevad peitu. (käed peitu laua alla)
Vihmasadu hakkab lõppema. (koputatakse vastu lauda, järjest vaiksemalt)
Vihmasadu lõppes, päike tuli välja. (joonistada kätega ring)
Lapsed lähevad õue mängima. (näppudega imiteeritakse laual edasi-tagasi jooksmist)

Mäng: Õhupall
Õpetaja aitab lastel moodustada ringi, seistes käest kinni hoides tihedalt üksteise kõrval. Seejärel hakatakse palli suureks puhuma astudes samm haaval tahapoole. Lõpuks läheb pall plaksuga katki. Mäng kordub.

Arendav mäng: „Inimrõngas“
Juhend: aseta põrandale ajaleht ja tee vabaviskejoon. Moodustades kätega suure ringi, muutud lapse jaoks elavaks korvpallirõngaks. Julgusta mängijat palli vabaviskejoone tagant rõngasse viskama. Selleks, et laps palli iga külje pealt korvi sisse saaks, liigu toas aeglaselt ringi.

1. august – makaveipäev
10. august – lauritsapäev

2.Metsamarjad, seened
Kuulamine ja kõnelemine – Tööleht: Kleebi siilidele õige arv õunu, sama arv seeni Näpumäng: „Kukeseen“ (II lk 82)
Liikumine- Arendav mäng:“ Kõndige selles suunas“ (lk 183)
Muusika: „Hoia kätest kinni“ lk 16 Präänik Väänik, Patsi-patsi leivapätsi lk 22 Kumpas I, „kakukese laul“ lk 22 Kumpas I, „Kaks sammu sissepoole“ lk 67 Kaks sammu sissepoole
Vaatlemine ja uurimine- vaatleme pilte
Kunst-
Võrdlemine ja arvutamine- varem-hiljem Arendav mäng: „Nime kokkusobitamine“ (lk 61)
Õuesõpe: Arendav mäng: „Õhupalli kõnd“ (lk115) mäng: Haned sillal

Kuh-kuh-kuh-kuh kukeseen,
käh-käh-käh-käh kärbseseen,
puh-puh-puh-puh puravik
on üh-üh-üh-üh ümarik.

Näpumäng: „Kukeseen“
Samblas kasvab väike seen, (näita kätega väikesi künkaid, siis näita pöidla ja nimetisõrmega mõõtu)
Nimeks tal on kukeseen. (näita peas kukeharja, peopesad koos, sõrmed harali)
Ülalt lai ja alt nii peen, (käed on ülal, pea kohal kõigepealt laialt lahti, siis peaaegu koos)
Värvilt kollane on seen. (tee kordamööda ühe ja teise käega ees ringe)
Vihma sajab pilvest alla, (koputa sõrmedega põrandale)
Seen ei peidus olla malda, (raputa pead, vibuta nimetisõrme)
Kasvab vaks ja vahel kaks, (näita ühe ja teise käega vaksa, pikkuse näitamine pöidla ja nimetisõrmega)
Juba kasvas pikemaks! (tõuse aeglaselt püsti, siruta, vii käed üles)
Kõht on täis ja tatsub jalg (silita kõhtu ja trambi jalgu)

—————————————————-
Üks-kaks, üks-kaks, (kätega rütmis plaksutamine)
läheb metsa meie laps! (marsisammul kõndimine)
Üks-kaks, üks-kaks, (kätega rütmis plaksutamine)
leiab seene meie laps! (marsisammul kõndimine)
Üks-kaks, üks-kaks,
plaksutab siis meie laps! (kätega rütmis plaksutamine)

mäng: Haned sillal
Õues on joonistatud triip mänguväljakule. Lapsed seisavad õpetaja selja taga kolonnis, käed tõstetud kõrvale tiibadeks. Prääksudes ja tiibadega tasakaalu hoides kõnnitakse mööda silda.

Arendav mäng:“ Kõndige selles suunas“
Juhend: lapsed kõnnivad kordamööda rivi ees, tehes endale meelepäraseid liigutusi. Näiteks võib juhtiv mängija kõndida nagu part või elevant või käed puusadel kekslemine. Kõik teised rivis jäljendavad seda liigutust. Kuni 4 aastastega mängides on parem, kui keegi vanem neid juhib, sest vahel ei suuda nad silmapilkselt uusi liigutusi välja mõelda ning mängu hoog peatub.
Erinevad võimalused:
Lase lastel rivis seismise asemel üksteise kõrval seista ning liikumine muutub täiesti.
Mängige seda mängu rannas (või liivakastis) kus iga samm liivale oma jälje jätab. Mängijad üritavad liidri jälgedesse astuda.

Arendav mäng: „Nime kokkusobitamine“
Juhend: kirjuta paberilehele suurte trükitähtedega lapse nimi. Kirjuta nimi ka lehe alumisele osale ning lõika see välja nii, et eraldad iga tähe omaette ruudukeseks. Võta kätte esimene täht ja aita tal paberi pealt sellega sobivat tähte otsida. Kui tahad, võid tal lasta ka paberitükid õigete tähtede kohale kleepida.
Erinevad võimalused: lisa õigete tähtede hulka veel teisi tähti, nii peab laps oma nimetähti teistest eristama õppima.

Arendav mäng: „Õhupalli kõnd“
Liikuge nii, et sinu ja lapse näod oleksid vastakuti. Olge teineteisele nii lähedal, et saaksite palli oma kõhtude vahele suruda ning liikuge ilma palli kaotamata üks külg ees toa teise otsa

15. august – rukkimaarjapäev

3.Puuviljad ja marjad. Sügis aias.
(paluda kodunt kaasa võtta oma aiast mõni puu või aedvili)
24.august – vahvlipäev
Kuulamine ja kõnelemine – Mida saame puudelt korjata söömiseks? pildilt söödava ära tundmine, uute sõnade õppimine Näpumäng: „Õunake“ (lk90)
Liikumine – PALLID KORVI
Väljaku keskele pannakse suur kast või korv.Väljakul laiali väiksed pallid. Lapsed hakkavad ükshaaval palle korvi tooma või viskama.
Muusika – Mina plaksutan Kumpas 1 lk 28, Kus on? Kumpas 1 lk 24, „Toksime-koksime“ lk 15 Präänik Väänik, „Loendamismängud“ lk 15 SP Muusika
Vaatlemine ja uurimine – vaatame ja nimetame kodunt kaasa võetud puu või juurvilju, erinevad värvid, suurused, lõhnad, kujud ja maitsed viljadel. Meenuta puuviljade pesemise vajalikkust enne söömist ja lasta seda lastel endil teha. Lõunamaa puuviljad vajavad valmimiseks soojemat kliimat (sidrun, apelsin, mandariin) Mäng: Õunad korvis (rühmitamine värvuse järgi), punane vene töövihik lk5, Sügisega sõbraks lk12
Kunst – õunad lõngast (õpetus arvutis kunstitegevuste all)
Võrdlemine ja arvutamine – asjade äratundmine. Tööleht: Kirsid, pirni, õuna, tomati värvimine õige värviga. Arendav mäng: „Ajalehemütsid“ (lk182), Mäng: Korjame õunu Tööleht (vihik) leia teine samasugune puuvili. Tööleht (vihik) leia puuvilja poolik ja terve osa (Hole and Half Fruit) tööleht-vihik-värvi õunad
Õuesõpe: USSI SABA
Lapsed asuvad mänguväljakul vabalt laiali. Õpetaja hoiab käes 2m pikkust
nööri- ussi saba ja hakkab mänguväljakul ringi liikuma, muutes suunda ja tõmmates saba vahetevahel kiiresti enda poole. Lapsed püüavad saba kinni püüda.

Kirsisöömise õpetus

Ära kirsikive söö, Kirsikont teeb kõhus kisa,
See ei ole miski töö. Hüüab appi ema, isa.
Kirsse söö, See ei ole ime tast:
Kuid tülita: ta tahab välja pimedast
Kivid välja sülita! Kirsikont ei taha muuks
Kui uueks väikseks kirsipuuks.
Mida see luuletus õpetas?

Näpumäng: „Õunake“
Mul on väike õunake, mis ema andis minule.
Ümarad pihud moodustavad õunapallikese.
Seal elab kümme väikest seemnelast.
Näidata kümmet sõrme.
Igas kambris kaks seemnekest.
Mõlema käe nimetisõrme ja pöidlaga näidata seemnekesi.
Nad magavad ja näevad und
kevadest ja päikesest.
Silmad kinni, käed põse all.

Mäng: Korjame õunu
Vahendid: korvid (õpetajal suur, lastel väikesed korvid), suured ja väikesed papist õunakujutised (papptaldrikud).
Õues oli suur tuul ja raputas õunad puu otsast alla. Õpetaja kutsub lapsi appi õunu korjama. Igaüks saab korvi. Luuletuse „Aias“ saatel korjab laps oma korvi ühe väikese õuna ja ühe suure õuna toob õpetaja korvi. Kui kõik õunad on kokku korjatud, korratakse üle, et õunapuu otsas kasvavad suured ja väiksed õunad. Väikesed korvis on üks väike õun, suures korvis on palju suuri õunu.

Oh, mis tore õunake, ilus kena punane.
Õunake, õunake, küll sa maitsed minule,
Korvi sisse korjan ma õunakese ilusa.
Oh, mis ilus õunake, ilus kena kollane.
Õunake, õunake, küll sa maitsed minule,
Korvi sisse korjan ma õunakese kollase.

Mäng: Õunad korvis
Vahendid: õunad, korv, värvilised taldrikud.
Korvis on eri värvi õunad. Õpetaja räägib, et käis õunu korjamas ning näitab lastele punast õuna ja loeb luuletust „Õunake“
Emal korvis õunake, maitsev kena, punane.
Ütleb õun: „Mind pese, palun – muidu saad sa kõhuvalu.“
Järgemööda vaadeldakse ka kollaseid ja rohelisi õunu (luuletuse tekstis nimetatakse vastavat värvi). Õpetaja asetab ühe punase õuna punasele taldrikule, kollase õuna kollasele ja rohelise õuna rohelisele taldrikule (tegevust saadab selgitav kõne). Lapsed valivad ja võtavad korvist õunu, asetavad õunaga sama värvi taldrikule. Kui õunad on värvuse järgi hulkadesse jagatud, saavad lapsed magusat õuna nuusutada ja maitsta. Koos lauldakse laulu õunakesest.
Oi, kui ilus õunake, ilus maitsev punane,
Selle mulle ema tõi, sest et olin talle pai.

Arendav mäng: „Ajalehemütsid“
Juhend: pane üks ajalehepaber lapse pea peale. Hoia seda paigal ja pane ajalehe külge tema pea ümber teipi. Kortsuta ära see paberiosa, mis jääb allapoole teibiriba. Et erinevat väljanägemist saavutada, võid paberit mitut moodi kortsutada. Kui ääre üles rullid, saad kena kaabu, kui ääred külje poole üles kortsutad, saad piraadipeakatte efekti. Laps saab oma mütsi ainulaadseks muuta, kui kaunistab selle värvi, litrite, sulgede, paelte, lõnga või ükskõik milliste käepäraste vahenditega.

18. august – rollapäev
19. august – paasapäev
24. august – pärtlipäev

4.Aedviljad. Sügis aias
(paluda kodunt kaasa võtta oma aiast mõni puu või aedvili)
Kuulamine ja kõnelemine – ilma muutus, looduse värvid. Näpumäng: „Hernelugu“ (II lk 80) Kust saame aedvilju? Milline osa on aedviljadel söödav (juur, leht, vars, õis)? Mida valmistatakse aedviljadest? Miks tuleb aedvilju süüa? Ära unusta- juurvilju tuleb enne söömist pesta! Tööleht: Mis on söödav
Liikumine – liikumine küljele ja tagasi kätest kinni hoides, Arendav mäng: „Õhupallikõnd“ (lk116)
Muusika – „Tipsu-tapsu tants“ lk 40 KumpasI, „Pallike“ lk 42 KumpasI, „Porgand“ lk 19 Präänik Väänik
Vaatlemine ja uurimine – vaatleme puid-põõsaid,loodust, (läheme lastega lehti korjama), võrdleme suvega-talvega, Sügisega sõbraks lk 9 Tööleht (vihik) leia samasugune köögivili
Kunst – guašimaal keefiriga
Võrdlemine ja arvutamine – eile-täna-homme.

Õunakene pots, pots! (koosjalu hüppamine 2x)
oksalt alla tots, tots! (käte toomine ülevalt alla 2x)
Korvi sisse pots, pots! (kätega rinna ees ringi moodustamine ja ringikiigutamine)
tasakesi sops, sops! (kükitamine ja sõrmedega tasakesi põrandale koputamine)

Näpumäng: „Hernelugu“
Hernes veereb mööda tuba, (rusikas pihud teevad ümber teineteise ringe)
Ta ei ole mingi uba. (pane käsivarred ette risti, käed jäävad rusikasse)
Uba on ju laberik, (pane veidi kumerad pihud kokku)
Aga hernes ümarik. (pane pihud ümaralt kokku)
Hernes, veere ruttu, ruttu, (keeruta kohapeal, tehes rusikas pihkudega ringe)
Muidu keedan sinust putru! (tee segamisliigutust)
Näm-näm-näm ja (tee söömisliigutust)
Pats-pats-pats … (patsuta kõhtu)

Arendav mäng: „Õhupalli kõnd“
Liikuge nii, et sinu ja lapse näod oleksid vastakuti. Olge teineteisele nii lähedal, et saaksite palli oma kõhtude vahele suruda ning liikuge ilma palli kaotamata üks külg ees toa teise otsa

29. august – ivanoskoroona

Alushariduse raamõppekava
Lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad:

1. MINA: nimi, laps, poiss, tüdruk;
2. LAPSEPÕLV: laps kasvab, sünnipäev,lapse õigused;
3. PEREKOND JA SUGULASED: ema, isa, õde, vend, vanavanemad; erinevad põlvkonnad, eluviisid ja kombed;
4. INIMESE ELURING: sünd ja surm; noored ja vanad; lapsed ja täiskasvanud;
5. KODU: kodumaja, koduõu, kodused tegevused, koduloomad;
6. KODUKOHT: linn, maa, küla, alev, tänav;
7. LASTEAED: lapsed, kasvatajad, suhted; sõber; mänguasjad, tegevused;
8. TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD;
9. KOOL: lapsed, õpetajad; õppimine, õppevahendid;
10. TERVISELE KASULIK JA KAHJULIK: liikumine, toit, puhtus; hammaste hooldamine; töö ja puhkus; sotsiaalne keskkond (sõbralikkus, teistega arvestamine, andestamine, vägivallatus); looduskeskkond (puhas vesi, õhk, ümbrus);
11. INIMESE KEHA: tunne iseennast; poiss, tüdruk;
12. OHUTUS JA TERVIS: ohud liikluses, looduses, kodus;
13. TÄISKASVANUTE TEGEVUSED KODUS JA TÖÖL;
14. ELUKUTSED;
15. TÖÖ: vastutus ja kohustused; töö ja tasu; raha;
16. KODU JA KODUMAA: rahvus ja emakeel; rahvushümn, -lipp,-lill,-lind;
17. EESTLASTE RAHVATRADITSIOONID, -KOMBED: tavad seoses loodusega; kahvakalendri tähtpäevad;
18. TEISED MAAD JA RAHVAD: lähemad naabrid, nende tavalisemad nimed, tavad; lapsed mujal maailmas;
19. KODUKOHA LOODUS: kodu-ja metsloomad, puud, põõsad, rohttaimed, seened;
20. AASTAAJAD: nende vaheldumine; muutused taime- ja loomariigis; inimeste riietus, tööd aias ja põllul, laste mängud ja lõbustused eri aastaaegadel;
21. ILMASTIKUMUUTUSED: öö ja päeva vaheldumine; tuul, sademed, temperatuuri muutumine;
22. INIMENE JA LOODUS: loodushoid, looduskaitse, säästlikkus looduses;
23. LOOMAD JA LINNUD: kodu- ja metsloomad ning -linnud; põhja- ja lõunamaa loomad ning linnud, öö-ja päevaloomad ning linnud;
24. LOOMADE JA LINDUDE VÄLIMUS JA KÄITUMINE ERI AASTAAEGADEL: väliskuju, värvus, toitumine, pesa ehitamine; järglaste kasv ja areng;
25. KALAD JA KAHEPAIKSED;
26. TAIMED: taimede areng seemnete idanemisest viljade valmimiseni; ernevad kasvukohad; valguse- ja varjutaimed; põhja- ja lõunamaa taimed; puu- ja juurviljad jm;
27. VALGUSE, SOOJUSE, VEE JA TOITAINETE TÄHTSUS TAIMEDE JA LOOMADE ELUS;
28. AEG: varem-hiljem; eile-täna-homme; õhtu-hommik; päev ja öö; päev, nädal, kuu, aasta; nädalapäevad; kellaaeg;
29. RUUM: parem-vasak, ees-taga;
30. TEHISMAAILM: masinad ja seadmed – keerukad ja lihtsad, abilised ja ohuallikad; tehiskeskkond ja looduskeskkond; jäätmed;
31. LIIKLUS: liiklusvahendid, turvalisus liiklusvahendis; ohutu liiklemine jalakäijana, kodutee.

2. Vastlapäev
(lastega kelgutama mäele, kutsuda vanemaid kaasa, mäele kaasa võtta kommi lastele jagamiseks, pärast vanematega koos vastlakuklite söömine, aukirjad nendele vanematele, kes kaasa tulid, kõigile lastele ka aukirjad)
Kuulamine ja kõnelemine –Liikumine – mäest allalaskmisel käbi korvi,
Muusika –
Vaatlemine ja uurimine –
Kunst – maalimine kahvli ja leidmaterjalidega
Võrdlemine ja arvutamine –